AJALUGU Rahvuskomitee – põrandaalune organisatsioon, mis oli väga oluline Eesti ajaloos

Aimar Altosaar
, ajakirjanik
Copy
Saksa okupatsioon: ehkki väliselt olid eesti rahvussümbolid lubatud, oli keelatud igasugune tegevus iseseisvuse taastamise nimel. Pildil Omakaitse paraad 1944. aastal Tallinnas Vabaduse väljakul, vasakul erariietes toonase nukuvalitsuse juht Hjalmar Mäe.
Saksa okupatsioon: ehkki väliselt olid eesti rahvussümbolid lubatud, oli keelatud igasugune tegevus iseseisvuse taastamise nimel. Pildil Omakaitse paraad 1944. aastal Tallinnas Vabaduse väljakul, vasakul erariietes toonase nukuvalitsuse juht Hjalmar Mäe. Foto: Rahvusarhiiv

Eestlaste omariiklus on 106 aastat vana, kuid kuna Eesti on peaaegu pool – 52 aastat – sellest ajast olnud võõrvõimude okupatsiooni all, kandsid meie riikluse järjepidevust mitmesugused institutsioonid, mis tegutsesid kas emigratsioonis või kodumaal põranda all.

14. veebruaril möödus 80 aastat eesti rahvuslikke jõude koondava põrandaaluse organisatsiooni tuumiku esimesest ühisest istungist, kui Ernst-Voldemar Kulli (1903–1964) korteris Tallinnas Pärnu maanteel kogunes Eesti Vabariigi Rahvuskomitee (EVR).

Saksa okupatsiooni ajal 1941–1944 tegutses Eestis mitmeid organisatsioone ja rühmitusi, kes püüdsid teha midagi selle nimel, et taastada oma maal Eesti võim. Eesti Vabariik oli ju alles olnud ning kuigi Nõukogude okupatsiooni ühe aastaga lammutati riigistruktuurid, mõrvati ja küüditati sadu Eesti ühiskonnategelasi, oli neid veel kümneid alles ning enamik neist püüdis midagi oma kodumaa heaks ära teha.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles