Inimohvritega liiklusõnnetuste arv kasvab (1)

Uwe Gnadenteich
, ajakirjanik
Copy
Liiklusõnnetus Lehmjal, Tallinn-Tartu maanteel
Liiklusõnnetus Lehmjal, Tallinn-Tartu maanteel Foto: Eero Vabamägi

2023. aastal juhtus 1724 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai viga 1942 ja hukkus 59 inimest.

Võrreldes eelneva aastaga suurenes kannatanutega liiklusõnnetuste arv 165 võrra ja vigastatute arv 177 võrra. Seitsmes liiklusõnnetuses hukkus korraga kaks liiklejat. Otsasõidu tõttu hukkus 17 jalakäijat.

«Eesti teedel hukkus liikluses 59 inimest, mida on liiga palju meie väikese riigi kohta. Samuti kaugeneme endiselt liiklusohutusprogrammis seatud eesmärkidest, et aastas ei tohiks keskmiselt hukkuda üle 44 inimese,» lausus Transpordiameti peadirektor Priit Sauk. Ta lisas, et 2023. aasta tulemuste põhjal ei ole võrreldes kahe varasema aastaga liiklejate käitumises olulisi muutusi ning pikaajalised näitajad näitavad kerget negatiivset suunda või seisavad paigal.

Politseikolonelleitnant Sirle Loigo sõnul ei piisa liiklusolukorra ja inimeste käitumismustrite parandamiseks ainult järelevalvest. «Liiklusturvalisuse nimel tuleb üle vaadata ka seadusandlus, näiteks tõsta trahvimäärasid, mis praegu on ajale jalgu jäänud. Samuti tuleb leida toimivaid lahendusi, kuidas kõrvaldada liiklusest ohtlikke juhte ja korduvrikkujaid,» lausus Loigo.

2023. aasta mais, juulis ja septembris registreeriti igal kuul viimase kümne aasta kõrgeim arv liiklusõnnetusi – kokku 642 õnnetust. Ohvriterohkeimad kuud olid mai, oktoober, november, detsember, mil hukkus kokku 29 inimest. Maanteel toimus 69% kõigist hukkunuga lõppenud liiklusõnnetusest (36 õnnetust). Möödunud aastal oli 9 päeva, mil ükski inimene ei saanud liikluses vigastada, 2022. aastal oli selliseid päevi 21.

Surmaga lõppenud juhtumite peamised põhjused on sarnased varasemate aastatega: kiirus, joove, tuttava keskkonna liigne usaldamine, pime aeg, talvised teeolud, tugev vihmasadu, piiratud nähtavus, vähene turvavarustuse ja enda nähtavaks tegemise vahendite kasutamine ning manööverdamine ja liiklejate füüsiline seisund.

2023. aastal suurenes joobekontrollide arv 7% võrra, ulatudes peaaegu 970 000-ni. Alkoholi piirmäära ületamisi või joobes juhtimisi registreeriti 2023. aastal peaaegu 6300, mis on 5% vähem kui eelneval aastal. Joobes jalgratturitega toimunud liiklusõnnetuste arv suurenes 66-ni, samas kui joobes jalakäijatega juhtunud liiklusõnnetuste arv vähenes 15-ni. Alkoholi tarvitanud mootorsõidukijuhi osalusel toimunud liiklusõnnetuses sai vigastada 148 ja hukkus 16 inimest.

2023. aastal registreeriti peaaegu 80 000 liiklusväärtegu ja veidi üle 2500 liikluskuriteo. Automaatse järelevalve käigus tuvastati peaaegu 261 000 rikkumist. 2022. aastaga võrreldes liiklusväärtegude arv ei muutunud, kuid liikluskuritegude arv vähenes veidi üle kümnendiku.

Turvavarustuse kasutamise nõuete rikkumisi registreeriti üle 2900, nende arv jäi 2022. aasta tasemele.

Tagasi üles