Kümme kahtlustatavat: Läänemetsa auto aknad lõhuti Vene eriteenistuse juhtimisel

Siseminister Lauri Läänemetsa isikliku auto aknad löödi Vene eriteenistuse operatsiooni käigus puruks. Foto: Erik Prozes

Kaitsepolitsei on detsembrist veebruarini pidanud kinni kümme inimest, keda on alust kahtlustada Vene eriteenistuse ülesandel Eestis tegutsemises. Kinnipeetute seas on ka kahtlustuse järgi ministri ja ajakirjaniku auto lõhkujad.

Kriminaalmenetluses praegu kogutud andmed viitavad, et Vene eriteenistus on koordineerinud Eesti Vabariigi julgeoleku vastast hübriidoperatsiooni, millesse kaasas tänaseks kinni peetud kahtlustatavad. Kaitsepolitseile teadaolevalt oli nende tegevuse eesmärk Eesti ühiskonnas hirmu külvata ja pingeid tekitada.

Kahtlustuse kohaselt täitsid kahtlustatavad Vene eriteenistuse juhiste järgi erinevaid rolle – kogusid teavet rünnakute ettevalmistamiseks ja panid osa rünnakuid ka toime. Muu hulgas kihutati neid kuritegusid toime panema – lõhkuma ministri ja ajakirjaniku autot ning rüvetama mälestusmärke.

Riigiprokurör Triinu Olev selgitas, et tegemist on esialgse kahtlustusega, mida kontrollitakse kriminaalmenetluses. «Menetlust on alustatud karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud kuritegu. Prokuratuuri taotlusel on vahistatud kuus inimest, kelle puhul oli prokuratuuri hinnangul oht, et nad võivad jätkata kuritegude toimepanemist ja hoiduda kriminaalmenetlusest. Me ei saa mööda vaadata uuritava teo raskusest ja sellest, et nad olid kahtlustuse kohaselt valmis tagajärgedele mõtlemata osalema Eesti Vabariigi julgeoleku vastases tegevuses,» toonitas Olev.

Kaitsepolitsei peadirektoril Margo Pallosonil on ühene sõnum neile, kes alluvad Eesti-vastase tegevuse üleskutsetele: «Varem või hiljem tabame need, kes Eesti riigi julgeolekut püüavad ohustada.»

Venemaa teenistused on üritanud Eestis mitmel moel pingeid tekitada aastaid. Pallosoni sõnul puudub Eesti ühiskonnas Venemaa lõhestustegevusele laiem toetus ning nad ei saavuta oma eesmärke. Kaasajooksikuteks peab ta ikkagi konkreetseid inimesi. «Venemaa teenistus tegude toimepanijate käekäigust ei hooli, neid kasutatakse n-ö tööriistana ning tagajärjed jäävad vaid nende endi õlule.»

Palloson kinnitas, et osa mälestusmärkide rüvetajaid värvati sotsiaalmeedia vahendusel. «Tähelepanelikest inimestest on juba abi olnud ning kutsun üles kaitsepolitseile teada andma, kui märkate, et keegi otsib taoliste rünnakute toimepanijaid.»

Eestis rünnakute kavandamises ja elluviimises kahtlustatavaid peeti kinni detsembris, veebruari algul ning viimased eelmisel nädalal. Kuivõrd kahtlustuse kontrollimiseks ja asjaolude selgitamiseks käivad menetlustoimingud, pole uurimist detailsemalt võimalik avada. Kriminaalmenetlust juhib riigiprokuratuur ja viib ellu kaitsepolitseiamet.