ANALÜÜS ⟩ Eesti võidaks oma järgmise sõja niikuinii. Küsimus on, kui kiiresti ja mis hinnaga

Ukraina sõja teise aastapäeva ajaks – Ukraina jaoks sõja tumedaimatel tundidel, nagu Eesti julgeolekuvaldkonna tegutsejad küllaltki üheselt diagnoosivad – on jutud peatsest Vene agressioonist NATO ning Balti riikide vastu tõusnud tasemele, millest mööda vaadata ei saa.

Näiteks Taani luure andis veebruari alguses hoiatuse, et Venemaa mitte ainult ei suuda paari aastaga taastada oma sõjalist võimet, vaid NATO sõjaline testimine on väga tõenäoline – tõsi, arvatavasti piirduks see esialgu otsese sõjalise rünnaku piirimaile jääva eskalatsiooniga.

Mõned nädalad varem hoiatas Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius, et Venemaa võib NATO riike rünnata viie kuni kaheksa aasta pärast. Sellele järgnes taas taanlaste hoiatus, seekord kaitseministri oma, et rünnak NATO-le võib tulla kolme kuni viie aasta jooksul. NATO-l on Vene rünnakuks valmistumiseks kolm aastat, ütles Poola riikliku julgeoleku büroo (BBN) juht Jacek Siewiera detsembris. Ja nii edasi.