Eesti Vabariigi 106. aastapäeval eetris olnud raadio Kuku Keskpäevatunni stuudios rääkisid Heldur Meerits, Ignar Fjuk ja saatejuht Priit Hõbemägi Eestist laiemalt nii ajaloolises kui tänapäevases vaates ning arutasid, mis on kõige olulisem asi, millega Eesti peab tegelema.
Hõbemägi meenutas president Lennart Meri lõputut leidlikkust Eestile tähelepanu tõmbamisel. «Temal oli pidev tunne, et kõik tuleb ära teha väga-väga kiiresti, sest võimaluste aken sulgub ja siis me ei saa enam midagi teha ning see olukord ei pruugi enam kunagi korduda. Ja see, et Eesti suutis selles avanenud võimaluste aknas realiseerida maksimumi, aga võibolla isegi rohkem, kui me vaatame praegu Eestit Euroopa Liidus ja NATOs,» ütles ta.
Ta lisas, et me oleme näinud ka demokraatiasse sisse kirjutatud ohtusid, mis toovad kaasa jokutamise, asjaajamise killustumise, vähemusgruppide lõputu jagunemise veel väiksemateks vähemusgruppideks, kes kõik nõuavad ühiskonna tohutu suurt tähelepanu. «Mõnes mõttes Eesti ongi muutunud selliseks. Kui me vaatame, kuidas tegutseb vabariigi valitsus, kuidas tegutseb riigikogu, kuidas tegutsevad riigiametid, siis ma nende tegevusest ei näe üldse seda, et Eesti kohal ripub juba teist aastat eksistentsiaalne oht. Meie haige naaber on muutunud täiesti nõdrameelseks ning hakanud Ukrainas märatsema. Ja me oleme talle ohtlikult lähedal. Oma igapäevastes juttudes me kõik tajume seda, aga ma üldse ei taju seda nendes väljaütlemistes, mida ma kuulen nii riigikogu kui valitsuse poolt. Seal on ikka, et kas läheb läbi või ei lähe läbi. Ma saan aru, kui usaldushääletusega rullitakse läbi suuri asju, mis suurendavad Eesti kaitsevõimet. Aga ei, need ei ole sellised asjad. Need on pigem seotud erakondliku tahte peale surumisega, võibolla ka kiusuga. Aga ma igal juhul ei näe, et sellisel tasemel võideldaks selle eest, et Eesti püsima jääks,» rääkis Hõbemägi.
