Ministeerium tahab eelnõuga suurendada välistalentide Eestisse tulekut (2)
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
4. märts 2024, 15:18
/nginx/o/2024/03/04/15927350t1h66fb.jpg)
Täna kooskõlastusringile saadetud siseministeeriumi eelnõu eesmärk on ajakohastada välismaalaste seadust ning võtta kasutusele meetmed, et tõhustada rändemenetluste läbiviimist ja tugevdada rändekontrolli võimekust.
Eelnõu näeb muu hulgas ette võimaluse suhelda riigil ning välismaalasel ja tema Eestisse kutsujal elektrooniliselt ühe akna põhimõttel. See tähendab, et PPA kaudu saab vajalikke andmed edastada ka teistele riigiasutustele. Samuti lubatakse muudatuste seas välismaalastel edaspidi Eestis lühiajaliselt töötada teatud eranditega ainult pikaajalise viisa (D-viisa) alusel ning kehtestatakse püsivalt Eestisse elama asumisel kohanemisprogrammi läbimise ning A2-tasemel keeloskuse nõue.
Siseminister Lauri Läänemetsa (SDE) sõnul on välismaalaste seaduse muutmise ja ka kogu meie sisserändepoliitika eesmärk laiemalt soodustada kvalifitseeritud tööjõu ja talentide tulekut Eestisse, samas ennetades elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet. «Meie ettevõtluskeskkonna ja majanduse jaoks on talentide juurderänne väga oluline, kuid samavõrd oluline on ka läbimõeldud rändepoliitika, mis tagaks nii meie keele ja kultuuri säilimise ning seeläbi ka julgeoleku. Rändepoliitikas peab lähtuma sellest, mis on meie võimekus siia saabuvaid inimesi oma ühiskonda integreerida nii, et nad ei panustaks ainult majanduse konkurentsivõimesse või teaduse arengusse, vaid panustaks ka täisväärtuslike liikmetena meie ühiskonda laiemalt,» ütles siseminister.
Läänemets lisas, et näiteks elamislubade ja viisade väärkasutus võib tööjõuturul hoopis soodustada ebaausat konkurentsi ning samamoodi võivad sellega tänases globaalses julgeolekuolukorras kaasneda riskid ka tööandjatele.
Plaanitavad muudatused aitavad kaasa ka halduskoormuse vähenemisele ning väheneb vajadus leida pidevalt täiendavaid vahendeid vanade süsteemide arendamiseks. Samuti on muudatuste jõustumisel edaspidi paremini kaitstud välismaalaste õigused.
1. veebruari seisuga omab kehtivat lühiajalist viisat 23 332 välismaalast ja pikaajalist viisat 4612 välismaalast. Kehtivat tähtajalist elamisluba välismaalaste seaduse alusel omab 40 263 kolmanda riigi kodanikku.
2023. aastal sai Eestisse elamiseks esmase tähtajalise elamisloa 4261 välismaalast, aasta varem 5988.