:format(webp)/nginx/o/2021/04/12/13725488t1hf395.jpg)
Teisipäeval, 5. märtsil kell 11 algaval avalikul istungil arutatakse riigikohtus, kui sageli ja millistel tingimustel on valitsusel lubatud põhiseaduse järgi seaduseelnõu usaldusküsimusega siduda.
VIDEO JA BLOGI ⟩ Riigikohus arutab seaduseelnõu usaldusküsimusega sidumise põhiseaduspärasust (1)
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
5. märts 2024, 08:30
Jaanuari alguses pöördus vabariigi president Alar Karis riigikohtusse taotlusega tunnistada riigikogus 23. novembril 2023. a usaldushääletusega vastu võetud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Saamaks kohtuasja sõlmküsimustes täpsemaid selgitusi ja kuulmaks menetlusosaliste vahetut diskussiooni, otsustas riigikohus arutada asja avalikul istungil.
Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumisse kuuluva riigikohtuniku Nele Siitami sõnul on vaidlusküsimusel väga lai ühiskondlik kandepind, sest see mõjutab demokraatia toimimist tervikuna. «Eelnõu usaldusküsimusega sidumisel võtab valitsus enda kätte osa riigikogu otsustusõigusest seaduste vastuvõtmisel. Riigikogu teeb küll lõppotsuse seaduse vastuvõtmise või tagasilükkamise kohta, aga ta ei saa otsustada eelnõu muutmise üle,» selgitas Siitam. Ta lisas, et kuna rahva tahe realiseerub eelkõige seaduste vastuvõtmise kaudu, siis mõjutab eelnõude usaldusküsimusega sidumine meid kõiki.