Ekslinnapea Mõis: Suur-Tallinna loomine on üliõige otsus

Jüri Mõis.

FOTO: Peeter Langovits

Ärimees ja Tallinna ekslinnapea Jüri Mõis toetab enda sõnul kahe käega Tallinna haldusreformi : nii Tallinna ja tema lähivaldade liitumist kui ka linnaosavalitsuste senisel kujul kaotamist ja nende muutmist pigem teeninduspunktideks.

«Suur-Tallinna idee on jube vahva – täiesti õige asi, kui seda suudetakse ellu viia,» kinnitab Jüri Mõis intervjuus ajalehele Pealinn. «Mida suurem on haldusüksus, seda jõudsam ja efektiivsem on selle funktsioneerimine, see kehtib absoluutselt igas mastaabis.»

Mõis meenutab, et oma linnapeaks oleku ajal tegi ta lähivaldadele sama ettepaneku.

«Seepärast julgen ennustada, et taolise muudatuse tegemine ei saa tulema kerge, sest vallavanemad on nagu väiksed vürstid, kes ei taha oma valitsusala naljalt käest anda,» kostab Mõis.

«Nad argumenteerisid toona, et vallal on hoopis teistsugused ülesanded kui linnal. Aga mina küsin, et mis vahe on lumelükkamisel Estonia puiesteel ja lumelükkamisel Tabasalu teel?»

Mõisa sõnul leiab ta, et linna piirid tuleks määrata inimeste liikumise järgi – suurem osa Tallinna lähivaldade elanikest käib ju tööl linnas.

«Ma ise elan Tiskres ja sooviksin küll et meie Harku vald Tallinnaga ühineks,» märgib Mõis. «Siis ehk saaks siinse bussiliikluse ka korda ja jõuaks siingi kätte olukord, kus liinibuss hakkaks käima korrapäraselt iga poole tunni tagant. Taolise reformi tegemiseks on praegu igati õige aeg, sest raskel ajal on parem muudatusi ellu viia.»

Mõis toetab ka linnaosavalitsuste kaotamist nende praegusel kujul. «Linnaosavalitsuste likvideerimine on üliõige otsus,» leiab Jüri Mõis.

«Neist tuleks lausa buldooseriga üle sõita, sest praegusel kujul puudub neil funktsioon. Tegemist on poliitiliste kokkulepete alusel kokku pandud tühjade organisatsioonidega, mis põhimõtteliselt tegelevad ainult järgmisteks valimisteks ettevalmistusega. Ja sellisena, ebademokraatlikuna, on nad ka tekkinud.»

Mõisa sõnul tekkisid linnaosavalitsused kunagi iseseisvusaja algul poliitiliste üksustena.

«Inimesi, kes võimule tahtsid pääseda oli rohkem, kui tollal Tallinnas rajoone,» räägib Mõis. «Niisiis, kuna nii-öelda nõudlust oli, tekitati nelja rajooni asemele kuus linnaosa. Järgmistel valimistel omakorda jälle ei suudetud kohti ära jagada ja tekitati veel kaks linnaosa juurde.»

Mõisa sõnul peaksid kahtlemata linnaosades alles jääma lokaalsed teeninduspunktid, aga need võiksid olla pigem seotud elanike arvuga, mitte linnaosaga. «Seega ei tähendaks taoline reform seda, et linnaosad kui sellised otseselt ära kaoksid,» kinnitab ta.

Tagasi üles