Väikse eesti kooli saatust Ida-Virumaal mõjutav otsus sõltub miljonitest eurodest

Toila gümnaasiumi lapsevanem Maria Ronk. Foto: Mihkel Maripuu

Toila vallavolikogu plaanib kolmapäeval otsustada sealse gümnaasiumi tegevuse lõpetamise kas tuleva või ületuleva aasta sügisest, kuid kooli senisel kujul jätkamise eest võitlev lastevanemate aktiivrühm peab seda läbimõtlemata sammuks, mis lähtub kitsalt üksnes kohaliku omavalitsuse rahakotist, ent ohustab Ida-Virumaa tulevikku Eesti riigi osana.

«Toila gümnaasium pole tavaline väike kool, kes ainult jonni pärast tahab alles jääda,» ütleb põline idavirumaalane Maria Ronk, umbes kolmkümmend lapsevanemat koondava mitteformaalse ühenduse eestvedaja. Oma soovidele ametlikuma kõlapinna andmiseks on nad loonud ka MTÜ Toila Gümnaasiumi Heaks.

Ida-Virumaa ainsa läbinisti eesti keelekeskkonnaga Toila gümnaasiumi keskkooliosa sulgemise plaan tuleneb Eesti riigi hariduspoliitikas edendatud vaatest, et väikestel, vähem kui saja õpilasega gümnaasiumidel pole tulevikku. 260 õpilasega Toila gümnaasiumi 10.–12. klassis õpib kokku 57 noort.