Perearstid tahavad raha juurde patsientidelt ja haiglatelt

Perearst ja riigikogu liige Eero Merilind möönis, et kui perearstide julged mõtted tahetakse ellu viia, tuleb suurendada arstide arvu, sest ainult õdedele ka kõike delegeerida ei saa. Foto: Madis Veltman

Tervisekeskused lubavad kaotada perearstide nappusest süvenevad valud, vastu tahavad nad rohkem raha nii riigilt kui ka patsiendilt. Pikantseks muudab olukorra see, et tulevikuplaani kirjutamisel, mille järgi hiljem seadust muudetakse, on jäme ots tervisekeskuste endi käes.

«See 1990. aastatel loodud süsteem, kui mina veel perearst olin, on nagunii surnud,» ütles erakorralise meditsiini arstide seltsi juht Kuido Nõmm (Parempoolsed) ja selgitas, et algne mõte ühest tohtrist, kes vananeb koos oma patsientidega, enam ei tööta. Enamiku vastuvõttudest teevad perearstikeskustes sageli vahetuvad abi- ja üldarstid.

Märjamaa rahvale pole perearsti leitud kümme aastat – kümnel protsendil nimistutest, kuhu kuulub kokku Tartu, Paide ja Rakvere linna jagu inimesi, on aastaid olnud ajutine asendaja. Kui lisada sellele pensionieas olevad perearstid, tuleb nende nimistutest teist sama palju rahvast juurde. Kokku ligi viiendik elanikkonnast, kelle perearst võib igal hetkel lahkuda.

Ent allakäik näib jätkuvat. Möödunud nädalal avaldatud Kutsekoja OSKA uuringus tõdeti, et eeloleva kümnendiga kaob praegusestki arstkonnast veel viiendik ehk 860 perearsti asemel peaks neid alles jääma 690. Seda juhul, kui arstid lähevad ka tulevikus pensionile 71-aastaselt, nagu praegu, ja tööle asub igal aastal 25 uut tohtrit.