20 AASTAT NATO-S ⟩ Karis: Venemaa sõda Ukrainas oli viimane hoiatuskell paljudele liitlastele (2)
29. märts 2024, 13:00
President Alar Karis märkis reedel Eesti NATO-ga liitumise 20. aastapäeval, et ka järgmistel põlvedel peab olema NATO vihmavari vajadusel võtta.
«Ühinemine NATO-ga, aga samuti Euroopa Liiduga kaotas eraldatuse, mida Kesk- ja Ida-Euroopa riigid pidid Teise maailmasõja järgselt taluma. See tõi meid tagasi sinna, kuhu kuulume: Euroopasse, mis hoiab rahvusvahelisele õigusele toetuvaid reegleid,» ütles Karis pressiteate vahendusel.
«Me teadsime kohe alguses, kui olime oma riigi tagasi võtnud, et neutraalsusest ei saa kunagi meie tugevust, vaid see oleks ahvatlus vastasele. Sama kehtib Euroopas ka praegu, kus neutraalsuse hallid tsoonid on oht, mitte võimalus enda iseseisvust kaitsta,» ütles president.
Tema sõnul on Eestile 20 aastaga NATO vihmavari muutunud iseenesest mõistetavaks, kuid iseenesestmõistetavus ei saa taanduda mugavuseks ja sealt edasi hoolimatuseks.
«Venemaa vallutussõda Ukrainas oli viimane hoiatuskell – mitte meile, kes me olime selle võimalikkusest kogu aeg teadnud, küll aga paljudele liitlastele. Nüüd saame kõik aru, et vajame NATO-t tugeva sõjalise organisatsioonina, kes kaitseb igat millimeetrit enda territooriumist ja on valmis kaitsma kogu demokraatlikku Euroopat. Sama suure nutikuse ja innukusega, nagu me püüdlesime omal ajal NATO liikmelisuse poole, töötame nüüd üheskoos alliansi sõjalise tugevdamise nimel. Et ka järgmistel põlvedel oleks NATO vihmavari vajadusel võtta.»
«NATO vihmavari on tugev ja kindel. Aga see nõuab pidevat hoolt, et kate ei käriseks ja vedrud ei väsiks,» lisas riigipea.
Tsahkna: NATO liikmesuseta oleks Eesti iseseisvus küsimärgi all
Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) sõnas, et pole välistatud, et ilma NATO liikmesuseta oleks Eesti iseseisvus tänaseks juba ohtu sattunud: «Võimalik, et Eesti nii-öelda halli tsooni jäämise korral toimuks see, mida praegu näeme Ukrainas, hoopis meie territooriumil».
Tsahkna tunnustas kõiki poliitikuid ja diplomaate, kelle pingutused enam kui kümne NATO-ga ühinemisele eelnenud aasta jooksul Eesti lõpuks alliansi liikmeks viisid. «Alliansiga ühinemise teekond polnud kaugeltki sile ega sirgjooneline, vaid sai paljuski teoks tänu raskele tööle ning juhuste kokkulangevusele,» ütles Tsahkna.
Ühtlasi meenutas minister, et järgmisel nädalal tähistatakse NATO asutamise 75. aastapäeva. «NATO avatud uste poliitika on muutnud alliansi peatse juubeli eel tugevamaks kui eales varem,» märkis Tsahkna. «Kuna NATO on ainus julgeolekugarantii, mida Venemaa mõistab, ootame ka Ukrainat alliansi liikmeks nii pea kui võimalik.»
Juubeli puhul toimus üleeile välisministeeriumis ümarlauavestlus, kus eilsest ja tänasest alliansist kõnelesid Eesti praegune suursaadik NATO juures Jüri Luik ning varasematest suursaadikutest Harri Tiido, Sulev Kannike ja Kyllike Sillaste-Elling.