Vene julgeolekutöötajad on Eesti-Vene piiril ukrainlasi peksnud (1)

Andres Einmann
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Venemaalt Šumilkino piiripunkti kaudu Luhamaale jõudnud Ukraina sõjapõgenikud 2022. aasta sügisel.
Venemaalt Šumilkino piiripunkti kaudu Luhamaale jõudnud Ukraina sõjapõgenikud 2022. aasta sügisel. Foto: Arvo Meeks

Kaitsepolitsei andmetel on Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse FSB töötajad Eesti ja Venemaa vahelistes piiriületuspunktides Ukraina kodanikke süstemaatiliselt kiusanud ning on teada ka juhtumeid, kui ukrainlasi on seal pekstud.

FSB on pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale 2022. aasta veebruarist käsitlenud potentsiaalsete vaenlastena Ukraina kodanikke, kes püüavad Venemaale või Venemaa okupeeritud Ukraina aladele või sealt Euroopa Liitu või Ukrainasse reisida, kirjutab kaitsepolitsei täna avaldatud aastaraamatus.

Lisaks Venemaa territooriumil ukrainlaste kimbutamisele intensiivistus Ukraina kodanike tagakiusamine ka Venemaa Eestiga piirnevates Kunitšina Gora ja Šumilkino maanteepiiripunktis.

Ukrainlastest piiriületajad on kirjeldanud, kuidas neid ootasid ees vintsutused – profileerivad vestlused, mis käsitlesid neid ja nende sidemeid, ankeetide täitmine, sidevahendite läbivaatamine ja andmete hõivamine, oli ka peksmist, et saada soovitud vastuseid.

Läbivaatuseks sunniti inimesi võtma end pesuväele ja seejärel neid fotografeeriti. Piiri ületanute kinnitusel on FSB teinud ka videosalvestisi, kus on võetud ütlusi, mida hiljem võib kasutada piiriületajate kompromiteerimiseks. Piiri ületanud ukrainlasi on väljamõeldud rikkumiste ettekäändel lühiajaliselt arestimajja paigutatud, on küsitud ka nõusolekut valedetektori testi tegemiseks ning neid teste on ka tehtud. See on omakorda venitanud ka teiste inimeste piiriületusi.

2023. aasta viimastel kuudel hakkas FSB üha tugevamalt kimbutama ka Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide inimesi Kagu-Eestiga piirnevates piiripunktides, on teateid ka vägivalla kasutamisest. Eesti inimeste suhtes füüsilise vägivalla kasutamise kohta infot pole laekunud, küll aga on Venemaad külastanud eestimaalased kirjeldanud, et ka neile on osaks saanud muid võtteid, mida on kirjeldanud piiri ületamisel ukrainlased.

Eriteenistuste osalust ei varjata

2023. aastal kahtlustas Poola, et Venemaa orkestreerib Valgevene kaudu uut rändesurve hübriidoperatsiooni. Poolale on rändesurve liigagi tuttav mure, sest vaid kolme aasta eest koondas Valgevene tuhandeid ebaseaduslikke sisserändajaid Poola piirile.

Venemaa korraldas eelmisel aastal aga rändesurve Eestile lähemal, Soomes. Ilma Venemaa osalust varjamata ja mainekahju kartmata saadeti Eesti ja Soome piirile migrandid. Sageli õpetasid, suunasid ja saatsid migrantide gruppe Venemaa piirivalvurid.

Ränderünde eesmärk on kurnata ja koormata piirivalvet ja teisi riigiasutusi, aga ka tekitada ühiskonnas ärevust, kannustada äärmuslikke liikumisi uudistele reageerima, et seeläbi ühiskonda lõhestada. Ränderünde üks olulisem osa on infooperatsioon meediaväljaannete kaudu. Selle tarvis suunatakse materjali tootma nii blogijad kui ka Venemaa enda piirivalvurid.

Mullu detsembris jõudsid Narva piiripunkti kümned sisserändajad, kel puudusid Schengeni alale sisenemiseks vajalikud dokumendid. Politsei- ja piirivalveameti valvekaameratest oli selgelt näha, kuidas Narva jõe silla ühelt küljelt saadeti hanerivis teele kümmekond migranti. Silla teisel küljel seadsid end aga kaamera ja seda toetava statiiviga sisse Venemaa piirivalvurid, et materjali filmida.

Vene piirivalvurid oma tegevust enam ei varja ja tegutsevad ülesvõtteid tehes avalikult vormirõivastes.
Vene piirivalvurid oma tegevust enam ei varja ja tegutsevad ülesvõtteid tehes avalikult vormirõivastes. Foto: Kaitsepolitsei aastaraamat

Mõne nädala pärast oli piirivalvurite filmitud materjal Venemaa meediakanalites. Varasemast erinevalt piirivalvurid oma tegevust enam ei varja ja nad tegutsevad ülesvõtteid tehes avalikult vormirõivastes.

Tagasi üles