/nginx/o/2016/02/26/5098707t1h3f66.jpg)
/nginx/o/2021/11/11/14195608t1h61f9.jpg)
«Järgmisel aastal on see eripära, et üheksandikel langeb PISA testi tegemine samale ajale teiste eksamitega,» rääkis haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) tuleva aasta lõpueksamitest.
Varasemate õppeaastatega võrreldes toimuvad põhikooli lõpueksamid varem, kuid arvestusega, et eksamite ajad ei kattu põhikoolis ja gümnaasiumis.
«Põhikooli lõpueksamid võiksid olla nii vara kui võimalik ja nii hilja kui vajalik. Et meil oleks piisavalt aega hindamiseks,» ütles haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduse valdkonna nõunik Valdek Rohtma.
2025. aastal toimuvad nii eksamid kui ka PISA test aprillis-mais. Kui varem algasid põhikooli eksamid mai lõpus, siis 2025. aastal saavad need avalöögi 21. aprillil.
Esimene eksam eesti keel teise keelena
Minister Kallas rääkis, et esimene eksam toimub 21. aprillil ja see on eesti keel teise keelena. Esimesel päeval toimub kirjalik eksam, kahel järgmisel päeval tehakse suuline teadmiste kontroll. «Selle eksami hindamiseks läheb kõige kauem aega ja seepärast peab see toimuma kõige varem,» selgitas minister.
21. aprillil toimub eesti keele eksam, 7. mail matemaatika riigieksam ja 12.–14. mail saab sooritada valikeksameid.
«16. maiks peaksid olema põhikooli eksamite tulemused teada. Need sisestatakse sisseastumisinfosüsteemi SAIS, kus on olemas 9. klassi lõputunnistuse hetkeseis,» ütles Kallas.
Aga sisseastumiskatsed ja valikeksamid?
Rohtma rääkis, et eksamite materjalid läbivad uuenduskuuri, et neid oleks parem sisseastumisel arvestada. «Praegu on meil juba tulemused ka protsendiskaalal mitte ainult hindelised. See eristusaste oleks suurem – näiteks et koolide pingerida annaks viieliste kohta parema info kätte.»
Kallas sõnas, et ministeerium on andnud koolidele soovituse, et gümnaasiumid võiksid teha sisseastumiskatseid pärast 16. maid. «Nad ei saa seda teha enne, kui põhikooli lõpueksamid on tehtud ja ära hinnatud. Me oleme soovitanud ka seda, et nad ei teeks katseid, vaid kasutaksid põhikooli lõpueksamite tulemusi, lõpuhindeid, ja teeksid vestlusi, kui neil on vaja valikut teha.»
Kallas lausus, et eksamitele ei tule kõik õpiväljundid, mida laps peab 9. klassi lõpuks omandama, sest teadmiste omandamine jätkub ka peale eksameid.
Valikeksamite kohta rääkis minister, et nad tegid koolidele ettepaneku jätta need ära. «See on natukene segane, kui noor soovib teha sisseastumiseksamid mitmesse gümnaasiumisse, siis üks küsib inglise keelt, teine füüsikat ja kolmas loodusteadusi. Ta ei saa teha mitut valikeksamit, tal on üks valikeksam. Selle võiks ära jätta ja koolid sõnastavad, mis lisa ainekatset neil vaja oleks. Praegu valikeksam jäi, aga sellega on vaja edasi liikuda ning gümnaasiumitega seda arutada, et kuidas tulevikus need kujundada,» lausus Kallas ja rõhutas, et järgmisel aastal jäävad valikeksamid kehtima nii nagu praegu.
2025. aastal toimub järjekorras juba üheksas PISA uuring, mida tehakse iga kolme aasta järel. PISA on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) algatusel tehtav rahvusvaheline uuring, mille käigus hinnatakse 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi funktsionaalses lugemises, matemaatilises ja loodusteaduslikus kirjaoskuses.