Kuhu kaovad Tallinna puud? (1)

Krister Kivi
, ajakirjanik
Copy
Mahavõetud puude kännud kaunistavad Tallinna otsekui trofeed. Kupperi sõnul on neid siiski hakatud ära freesima. Foto Madis Veltman, Postimees.
Mahavõetud puude kännud kaunistavad Tallinna otsekui trofeed. Kupperi sõnul on neid siiski hakatud ära freesima. Foto Madis Veltman, Postimees. Foto: Madis Veltman

Aprilli lõpus ametist lahkuv Tallinna maastikuarhitekt Kristiina Kupper tunnistab, et mõnele puule surmaotsuse langetamine piinab teda siiamaani.

Maastikuarhitekt​ ei tea, kui palju puid Tallinnas kasvab. Neid olla «väga palju», kuid «liiga palju pole neid kunagi». Registrisse on linnas kantud umbes 200 000 puud. Mõned puud on väga vanad – vanimad allesolevad on 17. sajandist – ning Kupperi sõnul keskmine vanus tõuseb. See tuleb ka sellest, et puid võetakse maha rohkem, kui asemele istutatakse. Siingi on linnal ülevaade ainult nendest puudest, mis Tallinn ise on istutanud või kohustusliku asendusistutuse abil kasvama saanud, kuid puud külvavad end ka ise ja neid istutavad ka eraomanikud. Siiski võib üsna sageli näha, et seal, kus vanasti kasvasid puud, on nüüd kivikõrb.

«Tihtilugu – ja seda ei taha keegi kuulda – pole meil ka võimalik istutada sinna, kus vana puu oli,» nendib Kupper.

Maa alt kargab vastu minevik

Süüdlasi tuleb otsida mulla seest. «Kogu nõukogude aja oli võimalik projekteerida tehnovõrke nii, et need pidid jääma puutüvest meetri või kahe kaugusele,» räägib Kupper. «Kui pandi soojatrass, siis sisuliselt kaevati puu juured tüvest saati läbi. Tihtilugu on ka tänapäeval nii, et ühel pool puust on need suuremad võrgud ja teisel pool on kaablid. Kaablid paigaldatakse tavaliselt 70 sentimeetri sügavusele, aga juured rikutakse ikkagi ära. Ja kui juured on kahjustada saanud, siis hakkavad võras tekkima kuivanud oksad, sest juured ja võra on omavahel seotud – looduses on kõik kuidagi nii lihtne ja loogiline.»

Tagasi üles