Väike-Maarja keeletammikusse istutatakse Hando Runneli nimipuu

Anu Viita-Neuhaus
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Hando Runnel.
Hando Runnel. Foto: Postimees / SILLE ANNUK/TartuPM/Scanpix Baltics

Ferdinand Johann Wiedemanni keelepäeval, 3. mail täieneb Lääne-Virumaal asuv Väike-Maarja keeletammik tunnustatud luuletaja ja kirjanduselu korraldaja Hando Runneli nimipuuga.

Valitsus otsustas määrata 2024. aasta F. J. Wiedemanni keeleauhinna Hando Runnelile järjepideva ning mõjuka panuse eest eesti keele, kirjanduse ja kultuuri rikastamisse ja kindlustamisse luuletaja ja kirjanduselu korraldajana

Ferdinand Johann Wiedemanni keelepäeva avab 3. mail kell 11 haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, seejärel istutatakse keeletammikusse laureaadi nimitamm ja tehakse ühispilt.

Kell 12 algab seltsimajas seminar. Väike-Maarja gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetajad jagavad oma kogemusi luule õpetamisest koolis ning 10. klassi õpilased esitavad luulepõimiku. Tiit Hennoste räägib luuletaja keelekodust ning Rein Veidemanni ettekanne kannab pealkirja «Luuletus kui koputi. Hando Runneli «Kehv kõhn poiss»». Ettekannetele järgneb Raul Rebase juhtimisel vestlusring kirjanduse rollist keele rikkuse hoidmisel.

Hando Runnel on ligikaudu 60 raamatu autor, nende hulgas on umbes 40 luulekogu. Tema luuletuste arvu on aga peaaegu võimatu öelda. Runneli luule kaudu on keelde tulnud sellised väljendid nagu «ei saa me läbi Lätita», «maa tuleb täita lastega» ja paljud teised. «Eesti mõtteloo» sarja peatoimetajana on Runnel teinud kolme kümnendi jooksul rahvale taas kättesaadavaks paljude keeleinimeste tööd.

Hando Runnel on tegutsenud vabakutselise kirjaniku ja luuletajana rohkem kui pool sajandit. Alates 2012. aastast on ta Eesti teaduste akadeemia liige.

Keeleauhinda antakse välja alates 1989. aastast, selle algataja oli tollane Energia kolhoosi esimees Jüri Sild ning esmalt andiski seda välja Energia kolhoos, aastatel 1993–2003 aga Jüri Sillale kuulunud linnukasvatusettevõte. Kui esimestel aastatel anti auhind üle Mädapea mõisas, siis alates 1993. aastast on seda tehtud Väike-Maarjas.

15. oktoobril 2003 riigikogus vastu võetud seaduse järgi on Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind riigi autasu. Igal aastal toimub aga Väike-Maarjas Ferdinand Johann Wiedemanni keelepäev, kus keeleauhinna laureaat istutab ka omanimelise tamme.

Keelepäeva korraldavad Emakeele Selts, haridus- ja teadusministeerium, Väike-Maarja vallavalitsus, Väike-Maarja gümnaasium ja Väike-Maarja seltsimaja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles