Õpetajad ja treenerid peavad edaspidi abivajava lapse märkamisel tähelepanelikumad olema
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
2. mai 2024, 14:06
/nginx/o/2024/05/02/16043461t1hb300.jpg)
Valitsus kiitis neljapäeval heaks lastekaitseseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on varakult märgata ja toetada abivajavaid lapsi ning parandada eri valdkondade koostööd.
Sotsiaalministeerium tõi välja, et edaspidi oodatakse lastega töötavatelt spetsialistidelt – näiteks õpetajad, arstid, treenerid – erilist hoolsuskohustust lapse abivajaduse märkamisel, sellest teavitamisel ning vajalike andmete edastamisel.
Kuigi seadus kohustab juba praegu kõiki isikuid abivajavast lapsest teavitama, jõuavad tegelikkuses ministeeriumi teatel paljud juhtumid lastekaitse vaatevälja liiga hilja.
«Selleks et lapsed oleksid hoitud ning abivajadus ei kasvaks ületamatult suureks, on oluline märgata abivajadusega last võimalikult vara. Spetsialistidel, kes lastega iga päev kas lasteaias, koolis või näiteks huviringis töötavad, on siin võtmeroll. Selle muudatusega soovime tugevdada valdkondadevahelist koostööd ning teabevahetust, et abi oleks kiire ja terviklik,» sõnas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (RE).
Lootus saada uusi hooldusperesid ja lapsendajaid
Teine oluline muudatus puudutab sotsiaalministeeriumi teatel perepõhise asendushoolduse tugiteenuse korraldamist. Kui seni on riigi poolt kasuperedele mõeldud tugiteenuseid, nagu psühholoogiline nõustamine ja tugigrupi teenus, rahastatud projektipõhiselt, võimaldab edaspidine riigieelarve püsiv rahastus hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele pakkuda senisest suuremat ja stabiilset tuge.
«Loodan, et need muudatused julgustavad ka uusi peresid pakkuma oma kodu lastele, kellel on individuaalset tähelepanu ja hoolt väga vaja,» nentis sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov.
Veel luuakse võimalus info liikumiseks tervise- ja sotsiaalsüsteemi vahel, kui lapsel peaks esinema raskem terviseseisund, nagu vähidiagnoos, mõlema silma pimedus, harvikhaigus, vaimne alaareng või tserebraalparalüüs.
Et sellistes olukordades vajab nii laps kui pere lisaks ravitoimingutele ka täiendavat abi ja toetavaid teenuseid, edastatakse teave ka kohalikule omavalitsusele, kes aitab perele pakkuda õigeaegset ja proaktiivset tuge ning vajadusel algatatakse lapse puude raskusastme tuvastamine.
Seaduses kirjeldatakse ka täpsemalt, millises ulatuses võivad asutused lastekaitse eesmärgil isikuandmeid töödelda. Lapse abistamiseks tuleb esmalt välja selgitada tema abivajaduse ulatus, mille tarbeks kogub ja analüüsib lastekaitsetöötaja mitmesugust teavet nii lapse kui ka tema pere kohta.
«Praegu tuleb ette olukordi, kus erinevad pooled saavad andmevahetuse reeglitest erinevalt aru. Edaspidi on selgem nii lapsevanemale kui spetsialistile, milliseid andmeid on lapse huvides tarvis edastada ja koguda,» edastati pressiteates.
Enamik muudatusi jõustub pärast seaduse vastuvõtmist ja avaldamist, välja arvatud spetsialistide teatamiskohustuse muudatused, mis jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril, ning perepõhise asendushoolduse tugiteenuste muudatused, mis jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.
Selle ajani pakutakse kasuperedele tugiteenuseid teenuseosutajatega varem sõlmitud lepingute alusel juba läbiviidud hanke põhiselt.
Muudatused lähtuvad sotsiaalministeeriumis 2023. aastal valminud kahest väljatöötamiskavatsusest laste heaolu ning perepõhise asendushoolduse edendamiseks.