/nginx/o/2020/11/11/13469793t1hff6b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/05/26/16100918t1hb8ce.jpg)
Saaremaal lömastati raietööde käigus metsamasinate rataste ja palgikoormate all ulatuslik osa maailmas ainulaadse taimeliigi, teise kaitsekategooriasse kuuluva Saaremaa sõrmkäpa kasvualast.
Esialgse info põhjal said orhideele saatuslikuks metsaraie käigus sisse sõidetud rööpad ja lõigatud puidu ladustamine kohas, kus see oli keelatud. «Kõik on maha tallatud ja suured vaod sees,» tõdes taimeliigi paarkümmend aastat tagasi avastanud ja sellele nime andnud orhideeteadlane Tarmo Pikner.
Suur osa kasvualast on hävinud ja vaevalt et need sinna uuesti kasvavad.
Orhideeteadlane Tarmo Pikner
Juhtunust kuuldes käis mees olukorda kõnealuses paigas Kuusnõmme külas Ansi maaüksusel aprilli alguses vaatamas. Orhidee kasvukohale tekitatud kahju hindas ta nähtu põhjal küllaltki ulatuslikuks. «Suur osa kasvualast on hävinud ja vaevalt et need sinna uuesti kasvavad. Kaotsi on läinud päris palju, arvan, et kümnendik,» pakkus Pikner. Siis ei osanud ta veel kahtlustada, et konkreetne metsaraie polnud seal piirkonnas ainuke, millega orhideeliiki hävitati.
Metsaraiet oma sõnul naaberkinnistul, mitte Saaremaa sõrmkäpa kasvukohas teinud osaühingu Raikküla Metsad juhatuse liige Kaido Sikk erilist probleemi selle juhtumiga seoses ei näinud. «Tegelikult võtsime ise [paar päeva pärast Saarte Hääles ilmunud artiklit] keskkonnaametiga ühendust ja küsisime, kas seal on mingisugune küsimus või ei ole. Meile vastati, et mingit menetlust ei ole. Kui oleks midagi olnud, siis ju oleks nad võtnud meiega ühendust,» kommenteeris Sikk.
Elektrilevi: meil on väga kahju
Ta kinnitas, et Ansi kinnistu teeäärsel eraldisel, mida ekstra kontrolliti, jäeti mets puutumata. «Kasutasime ainult laoplatsi seal tee ääres. Ansi kinnistul me isegi ei lõiganud seda eraldist, mis väidetavalt pidi [orhidee kasvukoht] olema, ja igaks juhuks kontrollisime üle. Meil on ainult laoplats seal teekaitsevööndis, rohkem ei ole midagi. Seal ei saa tulla mingit küsimust,» rääkis ta. «Teatis oli küll [orhidee kasvukohal] peal, aga seal me ei lõiganud.»
Metsafirma omaniku jutust järeldub, et keskkonnaameti väljastatud metsateatise tingimusi täielikult siiski ei täidetud, sest lõigatud materjali ladustati keelatud alal.
Mitu nädalat hiljem asja uuesti kohapeal uurinud Pikner leidis, et lisaks raietöödele ühel kinnistul on metsatehnika mütanud ka naabruses, kus eelmise aasta novembris kooskõlastatud metsateatise alusel puhastas Elektrilevi lepingupartner elektriliinialust võsast.
Kõnealuse teatise tingimused olid märksa tummisemad, sest raiealal asub kaitsealustest liikidest lisaks Saaremaa sõrmkäpale veel esimese kaitsekategooria taimeliik roheline hiidkupar ja kassikaku elupaik. Keskkonnaamet keelas seal raadamise, lubades hooldustööde käigus raiuda vaid liinile ohtlikke puid, rääkimata raidmete maha jätmisest.
«See läheb päris pikalt, võib olla kilomeeter maad ja täpselt läbi Saaremaa sõrmkäpa leviala – selles mõttes on ta peaaegu et force majeure,» kirjeldas orhideeteadlane nähtut. Tema hinnangul oli liinialune tehtud võsast puhtaks silma järgi hinnates peaaegu 30 meetri laiuselt. Ent sellega lugu ei piirdunud. «Lisaks võsale võeti liini alt ka päris metsa maha – need palgihunnikud olidki täpselt leiuala peal ja on nüüd (rohkem kui kuu aega hiljem – M. M.) sealt ära viidud,» lisas Pikner. «Kõige hullem on aga see, et kõik ülejäänu, mis palgiks ei läinud, poolpalk ja võsa, on nüüd kummalgi pool puhastatud elektriliinide aluse metsa ääres orhidee leiuaalal. Selline risu ja räsu ning selle all on tõesti sajad ja sajad sõrmkäpad.»
Pikner lausus, et raietöid oleks tulnud Saaremaa sõrmkäpa leiuaalal teha kahesaja meetri ulatuses mitte masinatega, vaid käsitsi. «Et vältida roobaste tekkimist. Risugi poleks tohtinud visata leiualade peale, kuid see jäeti tegemata,» tähendas ta.
Elektrilevi kommunikatsiooni- ja turundusjuht Kristi Reiland sedastas, et nende lepingupartner tegi töid eelmise aasta novembris-detsembris vastavalt keskkonnaameti metsateatisele.
Elektrilevi kommunikatsiooni- ja turundusjuht Kristi Reiland sedastas, et nende lepingupartner tegi töid eelmise aasta novembris-detsembris vastavalt keskkonnaameti metsateatisele. «Küll olid seal seatud teatud tingimused, mille puhul me kahjuks ei saanud kuidagi neid mõlemat täita,» põhjendas Reiland. «Töid alustati külma ilmaga, aga siis pööras kahjuks ilm sulaks ja me ei saanud pinnast kahjustamata puidu- ja okasjäätmeid metsast välja vedada.»
:format(webp)/nginx/o/2024/05/26/16100917t1hd58b.jpg)
Ta lisas, et tööde tegija konsulteeris maa omaniku (RMK) esindajaga ja lepiti kokku, et pinnasekahjustuste vältimiseks raiejäätmeid tol hetkel välja ei veeta. «Meil on väga kahju, et sellel liinilõigul on hooldusööde käigus kahjustada saanud looduskaitsealuse taime kasvuala,» märkis ta. «Oleme sellest teavitanud keskkonnaametit ja ootame nende juhiseid, kuidas saaksime planeerida jätkutegevused ja olukorra võimalikult kiiresti lahendada.»
Amet luges sõnad selgelt peale
Haruldase orhidee, Saaremaa sõrmkäpa, kasvukoha hävitamise asjaolusid uurib keskkonnaameti Saaremaa büroo. «Keskkonnaametnikud on käinud sündmuskohal ning teinud seal paikvaatluse,» tähendas ameti Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa büroo juhataja Jaak Haamer. Uut teavet rohkem kui kuu aega tagasi algatatud järelevalvemenetluse seisust pole edastatud.
Keskkonnaametilt kummagi metsateatise esitajale antud otsuse selgituses olid mustvalgel kirjas metsaraie tingimused ja soovitused. Muu hulgas seegi, et raiealal asub Eesti Punase Raamatu ohukategooria alusel ohustatud seisundis Saaremaa sõrmkäpa kasvukoht.
Nõusolek harvendusraieks anti tingimusel, et seda tehakse kaitsealuse liigi kasvukohas ainult külmunud pinnasega, välditakse tehnikaga liikumist, kokkuveoteede rajamist ja raidmete jätmist kasvukohta.
Nõusolek harvendusraieks anti tingimusel, et seda tehakse kaitsealuse liigi kasvukohas ainult külmunud pinnasega, välditakse tehnikaga liikumist, kokkuveoteede rajamist ja raidmete jätmist kasvukohta.
«Harvesteriga raie ja kokkuveo korral saab raiet teha ulatuses, mida tehnika võimaldab, jäädes väljaspoole elupaika. Laoplatsi rajamine eraldistele 1 ja 2 riigimaantee äärde ei ole lubatud, kuna kaitsealuste taimede isendid kasvavad maantee ääres,» seisis ühes teatises. Selles märgiti lisaks, et Saaremaa sõrmkäpa kasvukohta ohustavad enim lageraie ja võtted, mille käigus rikutakse masinatega mullapinda, samuti raiejäätmete jätmine kasvukohta ja sedagi, et kasvukohas rasketehnikaga liiklemine ja metsamaterjali ladustamine kahjustab taimeliiki.
Saaremaa sõrmkäpp
:format(webp)/nginx/o/2024/05/27/16101015t1hf8db.jpg)
Saaremaa sõrmkäpa, ladinakeelse nimega Dactylorhiza osiliensis Pikner avastas Saaremaa orhideeteadlane Tarmo Pikner 2003. aastal.
Käpaliste (orhideelised) sugukonda kuuluv mitmeaastane taim õitseb juunis ja juulis. Tal on kollakasrohelised, piklik-odajad (10–20 cm), tähnideta, alaküljelt hallikasrohelised, püstised lehed, mis ei ulatu kunagi õisikuni.
Õisik on silindriline või munajas, teiste sõrmkäppadega võrreldes kõige tihedam. Õisi on 20–50, need on suhteliselt suured ning alati purpurvioletsed. Õite kandelehed on väga pikad ja ulatuvad õisikust välja.
Väga haruldane ja äärmiselt ohustatud kaitsealune taim kasvab üksnes Lääne-Saaremaa lubjarikka pinnasega avatud loomännikus ja niiskel looniidul.