Põhihariduse reformikava planeerides tuleb silmas pidada, et kooli tähtsaim eesmärk on kujundada õpilasest hea kodanik, leidsid vene koole ühendav Õpilasesinduste Assamblee liikmed.
Vene õpilased: rohkem tähelepanu kodanikuharidusele
/nginx/o/2008/09/14/74312t1h6a32.jpg)
10. veebruar 2009, 00:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinnas koos olnud Õpilasesinduste Assamblee nõukogu arutas riigikogus menetluses oleva uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu. Õpilastega kohtus haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.
«Kui õpilaste arv väheneb kogu Eestis, siis vene koolides väheneb ta tohutult. Lisaks on meie probleemiks kvalifitseeritud õpetajate puudus. Seega reform on meile vajalik, et vene koolid ei kaoks Eesti pinnalt üldse kui nähtus,» sõnas Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi õpilasesinduse juht Sergei Metlev.
Tema arvates muukeelse põhikooli ülesanne on seda keerulisem, et kooli vilistlane peab olema valmis jätkata õpinguid kas gümnaasiumis, kus vähemalt 60 protsenti õppekoormusest on riigikeeles või kutseõppeasutuses, kus varem või hiljem minnakse üle eestikeelsele õppele.
«Ei tohi unustada, et muukeelse kooli roll on aidata õpilasel säilitada oma rahvuslikku identiteeti, olgu ta venelane, ukrainlane, armeenlane või juut, kujundades temast samal ajal head ja hoolivat Eesti kodanikku. Seega peame rohkem panustama just kodanikuharidusse, et muukeelse kooli vilistlased ei tunneks end võõrastena Eesti ühiskonnas ja haridusturul,» lisas Metlev.
Õpilasesinduste Assamblee on avatud koostöövorm, mis on loodud õpilaste õiguste kaitseks ning kooli haridus- ja noorsoopoliitika mõjutamiseks. Assamblee koosseisu kuulub 58 vene õppekeelega gümnaasiumiastmega kooli.