Rahulolu suurte maanteede talvise hooldusega langes

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tee-ehitus Haljalas.
Tee-ehitus Haljalas. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Kuigi värske uuringu järgi peab 72 protsenti küsitlusele vastanud sõidukijuhtidest riigimaanteede talviseid sõiduolusid heaks või väga heaks, on kahe aastaga langenud rahulolu suuremate maanteedega.

Täna toimus maanteeametis uuringu «Sõidukijuhtide rahulolu Eesti riigimaanteede sõiduoludega 2011-2012. aasta talvel» esitlus. 500 autojuhi ja 100 veokijuhi seas läbiviidud küsitlusest selgus, et 72 protsenti vastanutest peab Eesti riigimaanteede talviseid sõiduolusid heaks või väga heaks.

Võrreldes 2010. aastaga on tulemused mõnevõrra paranenud - toona pidas maanteede olusid heaks või väga heaks 69 protsenti vastanutest. Siiski on langenud rahulolu suuremate maanteedega. Uuringu järgi jäi Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva ja Tallinna-Pärnu maanteede talviste teeoludega rahule 67 protsenti vastanutest, kuid kaks aastat varem oli see 72 protsenti.

«Üldine rahulolu on tegelikult hea nii sõidukijuhtidel üldiselt kui veoautojuhtidel,» rääkis uuringu läbi viinud OÜ Eesti Uuringukeskus projektimeeskonna liige Riin Pärnamets. «Viimase talve põhjal oli veidi üle kahe kolmandiku neid, kes hindasid sõiduolusid talvistel maanteedel üldiselt kas pigem heaks või väga heaks.»

Pärnamets nentis, et veoautojuhid on kriitilisemad kui sõidukijuhid üldiselt. Neist pidas maanteede olusid heaks vaid 63 protsenti.

«Ilmselt on põhjus selles, et nemad liiklevad oluliselt rohkem ja näevad ka rohkem erinevaid olusid, siis selle võrra ollakse ka kriitilisemad,» rääkis Pärnamets.

Tema sõnul toovad need inimesed välja, kes ei ole teede olukorraga rahul, et tegeletakse pigem tagajärgedega, hakatakse tegutsema liiga hilja.

«Näiteks, kui on öösel lumi maha sadanud, siis hakatakse tegutsema alles hommikul, kui inimesed kiirustavad tööle,» selgitas Pärnamets. «Võiks rohkem ennetada ja tegutseda kiiremini ja operatiivsemalt.»

Pärnamets rääkis, et regiooniti on inimeste suhtumise erinevust raske välja tuua, kuna samad regioonid kordusid nii halvimate kui parimate teeolude poolest. Näiteks toodi Harjumaa kõige sagedamini välja kui kõige paremate teeoludega maakond, kuid samas ka kõige rohkem kui kõige halvemate teeoludega maakond.

«Siin on see tendents, et hinnatakse parimateks või halvimateks neid maakondi, kus ise elatakse või kõige rohkem liigutakse,» selgitas Pärnamets.

Kõige paremate talviste sõiduoludega maakondadena on kõikide sõidukijuhtide seas nimetatud enim Harju- (19 protsenti), Tartu- (11 protsenti) ja Pärnumaa riigimaanteid (4 protsenti). Kõige kehvemate talviste sõiduoludega maakondadena on sõidukijuhtide seas nimetatud enim Harju- (7 protsenti), Ida-Viru (5 protsenti), Tartu- (3 protsenti) ja Jõgevamaad (3 protsenti).

Samuti on autojuhid üldiselt rahul info jagamisega teeolude kohta. Talviste sõiduolude kohta info jagamise operatiivsust pidas heaks või väga heaks 70 protsenti vastanutest.

«Täna on näha, et valdav enamus hangib oma info raadiost, aga me arendame tugevalt ka teisi kanaleid,» kinnitas maanteeameti peadirektori asetäitja Andri Tõnstein.

Üldiselt pidas ta uuringu tulemusi heaks.

«Positiivne on see, et üldine hinnang on 72 protsendil hea või väga hea – see näitab, et hooldetööde korraldus on oma eesmärki täitnud ja sellega võib üldjoontes rahule jääda,» rääkis Tõnstein. Samas tuleb tema hinnangul nõustuda ka kutseliste autojuhtide tehtud kriitikaga.

«Ilmselgelt on professionaalsed juhid alati kriitilisemad, sest nad sõidavad rohkem, nad näevad ilma erinevusi ja seda, kui kiiresti sellele reageritakse, näevad öist aega, kus kehtivad teedel madalamad seisunditasemed,» selgitas Tõnsein.

Küsitlusele vastanud, kes pidasid olusid väga halvaks, tõid peamiste murekohtadena välja näiteks augud, jäised rööpad ja selle, et sahad hakkavad lund lükkama alles siis, kui lumesadu on lõppenud.

Kas maanteeamet plaanib selles osas mingeid muudatusi, et sahad käiksid lund lükkamas sagedamini?

«Igal muudatusel on hinnasilt küljes,» vastas Tõnstein. «Me ei saa teha väga kiireid muudatusi, sest meil täna kehtivad lepingud on aastani 2018. Olemasoleva lepingu raames on muudatusi teha äärmiselt kulukas.»

Tagasi üles