Raseduste katkestamise arvudes eelmisel aastal suuri muutusi ei olnud

Illustreeriv foto naistearsti kabinetist. Foto: Dmitri Kotjuh

Tervise Arengu Instituudi (TAI) teisipäeval avaldatud statistikast selgus, et möödunud aastal katkestati Eestis kokku 3398 rasedust, millest 3218 juhul katkestati rasedus naise omal soovil ja 180 korral oli põhjuseks meditsiiniline näidustus.

Eelmisel aastal katkestasid naised omal soovil rasedusi kõige rohkem 30–34 aastaste vanuserühmas. Omal soovil katkestatud raseduste arv on viimase seitsme aastaga enim langenud 25–29 aastaste naiste hulgas – kui 2015. aastal katkestati rasedus 1027 korral, siis 2023. aastal 618 korral.

TAI vahendas pressiteates, et võrreldes 2022. aastaga oli naise omal soovil katkestatud raseduste arv 63 võrra väiksem. 

«Iseeneslike raseduse katkemisi, sealhulgas peetunud rasedusi, registreeriti mullu 1535, mis on 34 võrra vähem kui 2022. aastal. Raseduse iseenesliku katkemise ja peetunud raseduse puhul loote arengut ei toimu, st loode on surnud ning sageli on vaja meditsiinilist sekkumist,» tõi TAI avalike suhete juht välja.

Statistikast nähtus seegi, et korduvad raseduse katkestamised moodustasid eelmisel aastal kõikidest katkestamistest veidi üle poole ehk 55,9 protsenti. Rasedusi katkestanud naistest 32 protsenti varem sünnitanud ei olnud. Samas 4,8 protsenti rasedust katkestanud naistest oli rasedust planeerinud.

56 protsenti ei kasutanud vahetult enne rasestumist mingeid rasestumisvastaseid vahendeid.

Iseeneslikud raseduse katkemised moodustasid 2023. aastal kõikidest raseduse katkemistest ja katkestamistest 7,4 protsenti. 1996. aastal moodustasid iseeneslikud raseduse katkemised 9,7 protsenti.

Ja kui näiteks 1996. aastal moodustasid naise omal soovil katkestatud rasedused kõikidest raseduse katkemistest ja katkestamistest 83,7 protsenti, siis möödunud aastal oli vastav arv 65,2 protsenti.

Statistikas toodi välja ka, et 3196 omal soovil raseduse katkestanud naise puhul oli nende elukohariigiks Eesti ja 23 naise puhul oli elukohaks välisriik. Raseduse katkestamise meetoditest kasutati enim medikamentoosset meetodit, mis moodustas koguarvust 88,9 protsenti.

Abortiivsuskordaja (naise omal soovil või meditsiinilistel näidustustel katkestatud raseduste arv) 1000 fertiilses eas (15–49-aastaste) naise kohta oli 11,5; 2022. aastal oli see 12,0, kuid aastal 2000 oli see näitaja 37,2.

Abordimäär (naise omal soovil või meditsiinilistel näidustustel katkestatud raseduste arv 100 elussünni kohta) oli möödunud aastal 31,4; 2022. aastal 29,9, kuid aastal 2000 oli vastav näitaja 97,9.