FOTOD Alar Karis: NATO peab tippkohtumisel selgelt lubama Ukraina toetamist kuni võiduni

Postimees
Copy

President Karis ütles teisipäeval Riias toimunud NATO idatiiva liidrite kohtumisel, et NATO peab kinnitama Washingtoni tippkohtumisel selgelt, et jätkab Ukraina toetamist kuni tema täieliku võiduni.

«Ukraina tulevik ei ole geopoliitiline hall eikellegimaa, Ukraina tulevik on seotud pöördumatult NATO ja meie julgeolekusfääriga. NATO liitlaste toetus Ukrainale kestab kuni ukrainlaste võiduni ja pärast seda. See on sõnum, mille NATO peab saatma Venemaale oma Washingtoni tippkohtumiselt,“ rõhutas president. Kohtumisel arutati

Washingtoni tippkohtumise eesmärke, sealhulgas Ukraina kõikehõlmava toetamise jätkamist ja Venemaast lähtuvat julgeolekuohtu kogu Euroopale.

«Allianss on suutnud edukalt murda varasemaid kõhklusi seoses militaarabiga Ukrainale. Edasisele abistamisele ei tohiks piire seada. Kõige tähtsam on see, et meie ei tõmba endale takistusjooni, sest Kremli režiim neid ju ei sea,“ lausus Eesti riigipea. Ta rõhutas, et liitlaste abi Ukrainale on juba avaldanud mõju ja andnud kindlustunnet Ukraina kaitsjatele rindel.

«Venemaa ei võida Ukrainas, vaid lahkub sealt lüüa saanuna ega saavuta enda poliitilisi ja sõjalisi eesmärke. Ukraina liitumine Atlandi-ülese julgeolekuarhitektuuri ja Euroopa Liiduga on oluline osa Venemaa kaotusest. Teeme kõik, et kiirendada Ukraina liitumist NATO-ga,» lausus Eesti riigipea.

Karis rääkis vajadusest tihendada koostööd ka Ukraina kaitsetööstusega ning märkis, et Eesti on alustanud ühisprojekte Ukraina kaitseettevõtetega, milles on Ukrainale majanduslikku ja sõjalist kasu.

NATO Washingtoni tippkohtumisel on fookuses Venemaast lähtuv julgeolekuoht. «Seda, et autoritaarne Venemaa esitab end demonstratiivselt kui väljakutset NATO-le ja kogu demokraatlikule Läänele, näeme me kõik, Venemaa on alustanud hübriidoperatsioonidega,» sõnas president Karis.

Seetõttu on tema sõnul ülioluline, et liitlased võtaksid Washingtoni tippkohtumisel poliitilise kohustuse tõsta kiiresti NATO kollektiivkaitse valmisolekut.

«NATO piirkondlikele kaitseplaanidele tuleb nüüd nii-öelda liha luudele panna. Need plaanid nõuavad vägesid ja relvastust, eriti raketi- ja suurtükiväesüsteeme ning laskemoona, millest praegu on kriitiliselt puudus. Teame ju, et Venemaa jaoks on veenev heidutus jõud ja tegelik valmisolek,» lausus president.

Eesti riigipea lisas, et eelnev nõuab alliansilt suuremaid kaitsekulutusi. «Üha selgem on, et 2 protsenti meist igaühe SKT-st ei pruugi enam olla piisav. NATO kaitseplaanide jaoks on kõigilt liitlastelt vaja rohkemat,» sõnas president Karis. Ta pidas oluliseks, et kõik liitlased investeeriksid enda kõige kriitilisematesse võimetesse, aitaksid täita kõige tähtsamad lüngad ja jätkaksid Ukraina tugevat toetamist. «NATO idatiiva riigid saavad ja peavad olema selles eeskujuks,» lisas Eesti riigipea.

Karis märkis ka Eesti, Läti ja Leedu poolt Washingtoni tippkohtumiseks välja käidud liitlastele võimearenduse algatust, mis visandab Euroopa vajadused ja tegevused.

NATO idatiiva riikide B9 (Bucharest 9) formaati kuuluvad Eesti, Läti, Leedu, Tšehhi, Ungari, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Bulgaaria. Nende tippkohtumiste eesmärk on ühtlustada riikide seisukohti alliansi idatiiva julgeoleku ja kaitse seisukohalt olulistes küsimustes enne NATO tippkohtumisi.

Kohtumist võõrustasid Läti president Edgars Rinkēvičs, Rumeenia president Klaus Iohannis ja Poola president Andrzej Duda. Samuti osalesid kohtumisel NATO peasekretär Jens Stoltenberg ning Soome president Alexander Stubb ja Rootsi peaminister Ulf Kristersson.

Tagasi üles