Tühi rahakott sundis eesti rahva karskusele (3)

Uwe Gnadenteich
, ajakirjanik
Copy
Keskmine Eesti elanik jõi 2023. aastal igal nädalal ära ligikaudu veerand liitrit viina, kolmi 0,5 liitrist õlut, pool pudelit veini ning pool 0,3 liitrist purki muud lahjat alkohoolset jooki.
Keskmine Eesti elanik jõi 2023. aastal igal nädalal ära ligikaudu veerand liitrit viina, kolmi 0,5 liitrist õlut, pool pudelit veini ning pool 0,3 liitrist purki muud lahjat alkohoolset jooki. Foto: Shutterstock

Mullune majanduslangus vähendas alkoholitarbimist, edaspidi püütakse joomist ohjeldada aktsiisitõusude ja alkoholimüügi tingimuste karmistamisega.

2023. aastal tarbisid Eesti täiskasvanud keskmiselt 10,9 liitrit absoluutalkoholi inimese kohta, mis on 2,7 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Tarbimise vähenemine on tingitud majanduslangusest ja elukalliduse tõusust, kuid alkohol on endiselt kergesti kättesaadav ja taskukohane, selgus Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust 2023. aasta kohta.

Eelmisel aastal suri Eestis 627 inimest alkoholitarvitamisest põhjustatud haigustesse, millest üle poole läks maksa alkoholtõve arvele.

2023. aasta jooksul tarbisid Eesti täiskasvanud elanikud (vanuses 15+) keskmiselt 10,9 liitrit absoluutalkoholi, selgus uuringust. Suurima osa sellest moodustasid kanged alkohoolsed joogid (43 protsenti) ja õlu (35 protsenti). Ümberarvestatuna jaotub 10,9 liitrit absoluutalkoholi jookide lõikes järgmiselt: kanged joogid: 12 liitrit; õlu: 74 liitrit; veinid: 17 liitrit; muud lahjad alkohoolsed joogid: 8 liitrit.

See tähendab, et keskmiselt jõi üks Eesti elanik 2023. aastal igal nädalal ära ligikaudu veerand liitrit viina, 3 purki 0,5 liitrist õlut, pool pudelit veini ning pool 0,33 liitrist purki muud lahjat alkohoolset jooki. Võrreldes 2022. aastaga on alkoholitarbimine langenud 2,7 protsenti. «Tarbimine langes, kuna majapidamiste kindlustunne oli madal ja see mõjutas inimeste tarbimiskäitumist. Seetõttu langes ka alkoholitarbijate osakaal ja alkoholi tarbimise sagedus, seda eriti naiste hulgas,» ütles konjunktuuriinstituudi analüütik Elmar Orro.

2023. aastal tõusis enamik alkohoolsete jookide jaehindu, erandiks olid džinnid ja siider, mille hinnad aastaga märkimisväärselt ei muutunud. Viina hind ei ole siiski jõudnud samale tasemele kui enne aktsiisi langetust 2018. aastal (keskmine jaehind 2023. aastal oli 16,1 eurot liiter, 2018. aastal 18,22 eurot liiter). Kuigi alkoholi jaehinnad tõusid, saavad inimesed keskmise netokuupalga eest osta enam alkoholi kui 2022. aastal (varasemast rohkem 4 liitrit viina ja 2 liitrit õlut). «Alkohol on pärast aktsiisilangetusi muutunud üha taskukohasemaks ning kättesaadavamaks. Eraldi mõttekoht on, kas see on trend, mida riik soovib jätkata või inimeste tervisekaitse huvides tuleks olukorda muuta,» lisas Orro.

Terviseminister Riina Sikkuti sõnul tuleneb alkoholitarbimise mõningane vähenemine sellest, et toiduainete hinnad ehk inimeste ostukorv on üldiselt kallinenud. «Alkoholi hind ei ole küll selle kallinemisega sammu pidanud, aga kui ostukorv läheb kallimaks, siis inimeste esimene eelistus on ikka leivad-piimad ja vähem jääb raha alkoholi ostmiseks. See ei ole kuidagi positiivne trend, aga tõestab meile, et alkoholi hinnal on tegelikult roll ja me ei soovi tulevikus tarbimist vähendada mitte selle kaudu, et inimestel on toimetulekuga kehvasti, vaid selle kaudu, et alkoholi hind käib üldise elukalliduse tõusuga ühte sammu,» lausus Sikkut.

Läti tõstis sel aastal alkoholiaktsiisi rohkem kui Eesti. «Ja järgmistel aastatel on nii Eestis kui Lätis viieprotsendiline aktsiisitõus paika pandud,» lisas ta. See peaks ära hoidma kunagise «Maksud sõidavad Lätti» kampaania kordumise.

«Praegu tundub, et oleme õigel rajal, aga majandusprognoosid uuenevad nii Eestis kui Lätis ja siis saab teha ka järgmisi otsuseid. Kui numbrid oluliselt muutuvad, siis tuleb võibolla ka aktsiisitõusu number üle vaadata,» lisas minister.

See on üks väheseid kindlaid asju, mis alkoholivastase võitluse rindel kindlasti juhtub. Seadusemuudatus on tehtud ja järgmisel kolmel aastal tõuseb alkoholiaktsiis viis protsenti. Teine uuendus, milleks valmistutakse, on alkoholimüügi litsentsisüsteem. See tähendab sisuliselt seda, et kohalik omavalitsus saab hakata välja andma alkoholimüügi litsentse ja saab neid rikkumiste korral ka ära võtta. Praegu on alkoholimüügi eeskirjade vastu eksivate kaupmeeste korralekutsumine keeruline.

Tagasi üles