«Kui eelmise kümne aasta keskmine sündide arv aastas oli umbes 13 300, siis uue prognoosi kohaselt jääb aastane sündide arv kuni 2050. aastani 11 700 juurde,» lausus Terje Trasberg.
Hetkel on oodatav eluiga meestel 74,5 ja naistel 83,1 eluaastat. Need näitajad on kasvutrendis ning prognoosi kohaselt on meeste oodatav eluiga 2085. aastaks 85,3 ja naistel 90,9 eluaastat.
Tööealiste osakaal rahvastikust langeb
Madal sündimus, kasvav oodatav eluiga ning sisseränne mõjutavad Eesti elanike vanuselist koosseisu. Trasberg selgitas, et praegu moodustavad alla 20-aastased rahvastikust 21,6 protsenti, tööealised ehk 20–64-aastased 57,9 protsenti ning 65-aastased ja vanemad 20,5 protsenti.
Prognoosi hinnangul langeb tööealiste osakaal rahvastikust 2050. aastaks 54,6 protsendi juurde ning prognoositava perioodi lõpuks ehk 2085. aastaks moodustab tööealine rahvastik elanikkonnast alla poole, täpsemalt 49,2 protsenti.
Kokku koostati seitse stsenaariumit
Rahvastikuprognoose koostatakse vastavalt demograafilistele trendidele. «Arvesse võetakse nii laste arvu kui ka sünnitajate vanust, suremust eri vanuserühmades, rändava rahvastiku vanusejaotust ning seda, kuidas kõik need tegurid ajas muutuda võivad,» ütles analüütik.
Prognoosi samade trendide järgi automaatselt ise pikendada ei maksa, sest tulevik on alati ettearvamatu. Samuti ei tee prognoos ennustusi Ukrainas toimuva sõja arengute kohta.«Isegi stabiilses kulgemises on alati alternatiivseid võimalusi,» selgitas Trasberg, miks koostatakse rahvastikuprognoosile alati mitmeid stsenaariume.
Tuleviku rahvaarvu on oluline hinnata
Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonnajuhataja Hede Sinisaar ütles, et rahvastiku vanuselise koosseisu muutused on oluliseks sisendiks riigi poolt pakutavate teenuste kujundamisel.