Reedel lehvivad Eestis leinalipud

Postimees
Copy
Juuniküüditamist mälestati 2016. aastal Vabaduse väljakul pisarate merega.
Juuniküüditamist mälestati 2016. aastal Vabaduse väljakul pisarate merega. Foto: Jaanus Lensment / Postimees

Leinapäeval heiskavad Eesti lipu leinalipuna kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Leinalipp heisatakse hiljemalt kell 8 hommikul ja langetatakse kell 22.

14. juunil mälestatakse kõiki 1941. aasta juuniküüditamise ohvreid, mille puhul toimub traditsiooniline mälestustseremoonia Maarjamäe Kommunismiohvrite memoriaalis. Mitmeid erinevaid sündmusi toimub ka mujal Eestis, mille kohta saab täpsemat infot Inimõiguste Instituudi ja Eesti Memento Liidu kodulehelt.

Nõukogude Liidu repressioonide ohvreid on oodatud ka kõik teised leinalipu heiskamisega mälestama.

Lipu heiskamine leinalipuna

Lipumasti heisatakse leinalipp nii, et lipu alumine äär asuks masti keskel. Selleks tõmmatakse lipp algul aeglaselt lipumasti tippu ja seejärel langetatakse lipumasti keskkohta. Leinalipu langetamiseks tõmmatakse lipp lipumasti tippu ja seejärel langetatakse.

Lipuvardaga Eesti lipu leinalipuna heiskamiseks kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 millimeetri laiune ja umbes 3300 millimeetri pikkune (kahekordne lipu pikkus) must lint.

Kui lipurivis on ka teisi lippe, siis välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide lippe üldjuhul ei langetata, need asendatakse leinalipuna heisatud Eesti lipuga. Eesti maakondade, omavalitsuste ning asutuste ja organisatsioonide lipud heisatakse lipurivis koos Eesti lipuga leinalipuna.

Ööl vastu 14. juunit 1941 toimus Eestis massiküüditamine, mille käigus viisid Nõukogude Liidu repressiivorganid Siberisse hinnanguliselt 10 000 inimest.

Ohvrite hulgas oli 132 alla aasta vanust ja ka vagunis sündinud last, 1378 kuni seitsmeaastast last ning 15 üle 80-aastast rauka, kellest vanim oli 87-aastane. Nälja ja kurnatuse tagajärjel hukkus või tapeti umbes 6000 last, naist ja meest.

Tagasi üles