Juuniküüditamise meenutamiseks toimuvad mälestusüritused (1)

Postimees
Copy
Reedel lehvivad raudteejaamade perroonidel üle Eesti mustad ja valged lindid, mälestamaks ligi 10 000 inimest, kelle 1941. aasta 14. juunil Nõukogude Liidu okupatsioonivõimud küüditasid.
Reedel lehvivad raudteejaamade perroonidel üle Eesti mustad ja valged lindid, mälestamaks ligi 10 000 inimest, kelle 1941. aasta 14. juunil Nõukogude Liidu okupatsioonivõimud küüditasid. Foto: Madis Veltman / Postimees

Täna möödub 83 aastat juuniküüditamisest, mil Nõukogude repressiivvõim vägivaldselt üle kümne tuhande eestlase Siberisse küüditas. Selle meenutamiseks toimuvad üle Eesti mälestusüritused.

Juuniküüditamise mälestustseremooniaid toimuvad Liiva kalmistul punaterrori ohvrite mälestusmärgi juures ja Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaalis.

Kell 12 Tallinna Liiva kalmistu punaterrori ohvrite mälestusmärgi juures algaval tseremoonial esinevad sõnavõttudega justiitsministeeriumi kantsler Tõnis saar ja kaitsepolitsei esindaja Harrys Puusepp. Mälestuspalvuse peab politsei- ja piirivalveameti kaplan Priidu Ellam. Muusikalised vahepalad esitab Tallinna politseiorkestri vasekvintett.

Kell 15.15 uute nimeplaatide avamine Maarjamäel mälestusseina koridoris. Kõnelevad uue nimetahvlil oleva inimese sugulane Jaanus Rankla ja Eesti Mälu Instituudi juhatuse esimees Meelis Maripuu.

Kell 15.50 asetab Kommunismiohvrite memoriaali juures asuva ohvitseride mälestusseina juurde pärja kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm.

Kell 16 Maarjamäe Kommunismiohvrite memoriaalis algaval tseremoonial esinevad sõnavõttudega riigikogu esimees Lauri Hussar, diplomaatilise korpuse vanem Tšehhi suursaadik David Král, Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste, Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Katariina Järve, Eesti Mäluinstituudi korraldatud kirjavõistluse töö autor Arabella Antons. Mälestuspalvuse peab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Põhja-Eesti piiskop Ove Sander. Muusikalised vahepalad esitab ansambel Fiore. Modereerib Eesti Üliõpilaskondade Liidu asejuht Lennart Mathias Männik.

Tseremooniale järgneb kontsert, kus tänavu kõlavad laulud Ruhnu trio esituses. Pärast vabaõhukontserti peetakse sõnavõttudega meeles Eesti Memento Liidu 35. aastapäeva.

Nii Liiva kalmistul kui Maarjamäe memoriaalis asetatakse ka pärjad.

Samuti lehvivad raudteejaamade perroonidel üle Eesti mustad ja valged lindid, mälestamaks ligi 10 000 inimest, kelle 1941. aasta 14. juunil Nõukogude Liidu okupatsioonivõimud küüditasid.

Naiskodukaitse eest veetava ja kuuendat aastat toimuva vaikiva mälestusürituse fookuses on tänavu keskea ületanud mehed, kes oleks võinud olla suurepärased vanaisad, kui ajalugu oleks läinud teisiti. Neid oli ainuüksi 1941. asumisele saadetute hulgas 153 ja vangilaagritesse 918, kuid küüditamised ja arreteerimised jätkusid Eestis veel aastakümneid.

Naiskodukaitse esinaise Airi Toominga sõnul lõhuti küüditamistega perekonnad terveteks põlvkondadeks ja selle kuriteo mõjusid on tunda tänase päevani. «Isad olid paljudes peredes juba puudu – sõjas või hukkunud. Nõukogude okupatsioonivõim viis ka vanaisad, kes oleksid saanud pere toetada ja anda edasi mälestust vabast Eestist,» ütles Tooming. «Oma mälestusüritusega seisame selle eest, et need kuriteod ei ununeks kunagi. Olgu mäletamine meie kaitsetahte üks tugisammastest tänases päevas, kus toetame Ukrainat võitluses oma vabaduse eest. Ajalugu ei tohi korduda!»

Must-valged leinalindid lehvivad kokku 70 raudteejaamas üle Eesti, kokku 326 laternaposti küljes. Mälestuslintide kogupikkus on 1630 meetrit. Näitamaks, et inimesed mäletavad, kutsub Naiskodukaitse inimesi märkama raudteejaamades leinalinte ning jagama nendest sotsiaalmeedias fotosid teemaviitega #maeiunustasind. Lisaks võib jagada enda ja oma perekonnaliikmete tundeid, mälestusi ja fotosid.

14. juunil 1941 küüditasid Nõukogude Liidu okupatsioonivõimud üle 10 000 eestimaalase, kellest 7000 olid naised-lapsed-vanurid. Küüditamise eesmärk oli likvideerida moraalne, füüsiline ja õiguslik vastupanu okupantide režiimile. Vaenlaseks tembeldati kogu vastupanu osutav elanikkond. Paljud aktiivsed ja isamaalised inimesed, kes olid eelneva 20 aasta jooksul andnud oma panuse parema Eesti loomisele ja Eesti iseseisvuse hoidmisse, hukati 1942. aastal jõustunud surmanuhtluse otsuse alusel kaugel Siberis.

Kokku küüditas nõukogude režiim aastatel 1941-1951 Eestist enam kui 30 000 inimest.

Tagasi üles