INTERVJUU Kaitseväe juhataja Martin Herem selgitab: meie ettepanek on sõdida teistmoodi (57)

Priit Hõbemägi
, peatoimetaja
Copy
Kaitseväe juhataja, kindral Martin Herem.
Kaitseväe juhataja, kindral Martin Herem. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti Vabariigi kaitseväe juhataja kindral Martin Herem selgitas Postimehele, milline on Eesti kaitsevägede masterplan Eesti kaitsmiseks sõjalise kallaletungi puhul ja kuidas selle põhjal arvutati välja kaitse-eelarvele lisaks veel 1,6 miljardi euro suurune laskemoonavajadus.

Sel nädalal teatas kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm ametipostilt lahkumisest, kritiseerides valitsuse tegevusetust 1,6-miljardilise laskemoonavarude puudujäägi likvideerimises.

Martin Herem, kuidas üldse sünnib meie kaitseväe arengukava ja laskemoonavaru arvutamine?

Kõik arengukavad põhinevad ohuhinnangul ja ressursil ja kinnitatakse ressursipõhiselt. Igas arengukavas on mingisugune ülejääk, mida ressursid ei kata. Kui me räägime tänasest 1,6 miljardi euro suuruse hinnaga laskemoonavajadusest, siis see on tegelikult lisaks igasugustele arengukavadele. Kolmeprotsendiline kaitse-eelarve sündis tänu käesoleva valitsuse 2022. aasta jaanuari otsustele, kui anti raha laskemoona ja täiendavalt tankitõrje, õhutõrje, suurtükkide ja muu varustuse jaoks. 2022. aasta jooksul kasvas see eelarve hästi suureks ja 2023. aasta alguses otsustati, et see ongi nüüd see vajalik kolm protsenti SKTst. See kasvatas meie võimeid ja laskemoona, aga ei katnud kogu laskemoonavajadust, mida meil tegelikult oleks vaja. Võtame arvesse, kuidas Venemaa sõdib Ukrainas ja kui kiiresti võib konflikt sündida ka siin. Siiamaani on laskemoonavaru vajadust arvutatud NATO ja riiklike standardite alusel. Näiteks kui iga granaadiheitja teeb päevas kaks lasku ja Eestis on teatud hulk granaadiheitjaid, siis nende korrutis annabki ühe päeva varu. Sama käib ka suurtükkide jms kohta.

Tagasi üles