Parempoolsed: rahandusministeerium peab avalikustama kulupõhise eelarve

Ettevõtja Andrus Kaarelson (Parempoolsed). Foto: Erakogu

Eesti riigirahanduse süsteemsed probleemid paljastuvad, kui rahandusminister peab võtma aega, et vastata küsimusele: mis sai eelmisel aastal riigieelarvest üle jäänud 2,2 miljardist eurost, kirjutavad Parempoolsed.

«Ilmselgelt puudub nii rahandusministril kui ka ministeeriumil piisav arusaam riigieelarve kasutamisest. Eesti riigirahandus on igasugusest juhtimisest väga kaugel,» ütles Parempoolsete liige Andrus Kaarelson riigieelarve erikomisjonis aset leidnud hoiatava vahejuhtumi kohta, kus rahandusmister ei osanud isegi ametnike abiga hoobilt öelda, mis sai eelmise aasta eelarves üle jäänud miljarditest eurodest.

Riigi rahandusest parema ülevaate saamiseks – ja ühiskonna informeerimiseks – peab Rahandusministeerium edaspidi peale tegevuspõhise riigieelarve (TERE) avalikustama ka kulupõhise riigieelarve, ütles Kaarelson. Ta selgitas, et üksnes TERE pole piisav, kuna selle kuluridadel on toodud erinevad tulemusvaldkondade, programmide ja tegevuste koondkulud, kuid sealt ei ole näha, kuhu ja millele täpsemalt raha kasutatakse. «Otsuste tegemiseks vajalikku üksikasjalikku ülevaadet planeeritud kuludest seal ei ole. Läbi nende üldiste programmide ja tegevuste on väga raske mõista rahakasutust või määratleda kärpekohti,» tõdes Kaarelson. Kui TERE-le ei ole lisatud läbipaistvat kulupõhist eelarvet, siis ongi pilt väga segane ning ainus võimalus selguse saamiseks on teha rahandusministeeriumisse täiendavaid päringuid.

Esimese sammuna tuleb Rahandusministeeriumil praeguse tegevuspõhise eelarve kõrval avalikustada läbipaistev ja üheselt arusaadav kulupõhine 2024. aasta eelarve, märkis Kaarelson. «Kõik riigiasutused, sh ministeeriumid juhivad ja kontrollivad eelarveraha kasutust ainult kulupõhise eelarve alusel,» ütles ta. «Ehk siis need arvutused on ju tegelikult olemas, need on vaja lihtsalt kokku koguda ja avalikustada.»

Juuni alguses kiitis valitsus heaks 183 miljoni euro suuruse negatiivse lisaeelarve. Tagantjärele selgus, et seda tehti, omamata piisavat infot tänavusse aastasse ülekantavate summade kohta. Kui valitsusel olnuks riigirahandusest hea ülevaade, siis saanuks negatiivne lisaeelarve olla suurusjärgu võrra suurem, tõdes Kaarelson. Arusaadavat riigieelarvet on vaja juba kasvõi selleks, et pidada mõtestatud ühiskondlikku debatti keskvõimu kuluralli ja jooksvate kulude laenurahaga katmise üle. «Eesti inimesed peavad teadma, kuhu nende maksudest kokku korjatud raha läheb, vajadusel viimse kui sendini, mitte umbkaudu, 2,2 miljardit siia- või sinnapoole.»