VIDEO GRU värbas Eestis luuranud Tartu ülikooli professori juba 1990. aastate alguses (3)

Postimees
Uuendatud 18. juuni 2024, 17:29
Copy

Harju maakohus tunnistas teisipäeval Eesti-vastases luuretegevuses süüdi Tartu ülikooli endise professori Vjatšeslav Morozovi, kelle Vene sõjaväeluure GRU värbas kaitsepolitsei andmetel juba 1990. aastate alguses.

Kohus karistas Morozovit kokkuleppemenetluses kuue aastat ja kolme kuu pikkuse reaalse vangistusega.

Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern rääkis teisipäeval riigiprokuratuuris toimunud pressikonverentsil, et kohtu otsuse järgi leidis kinnitust Vjatšeslav Morozovi pikaaegne koostöö Vene Föderatsiooni relvajõudude kindralstaabi peavalitsuse operatiiv-agentuurluure GRU ehk GUga.

«Ta sai Venemaa eriteenistustelt ülesande koguda Eesti Vabariigist teavet Eesti sise-, kaitse- ja julgeolekupoliitika ning sellega seotud inimeste ja taristu kohta. Morozov edastas Venemaa eriteenistustele infot Eesti poliitilise olukorra ja valimiste, liitlassuhete ja ühiskonna lõimumise kohta. Ta edastas süüdistuse kohaselt Venemaale infot, millele tal oli ligipääs nii teadlase positsiooni tõttu, samuti avalikult kättesaadavat infot,» ütles Pern.

Riigiprokuröri sõnul edastas Morozov sellist teavet, mida Venemaa saab kasutada Eesti ohustamiseks. Samas rõhutas ta, et edastatud info seas ei olnud riigisaladust.

«Vjatšeslav Morozovi akadeemilisse tegevusse Venemaa eriteenistused ei sekkunud ja kuigi Morozovil ei olnud ligipääsu riigisaladusele, siis pakkus teaduri ja professori roll talle juurdepääsu teabele, mis GRUd huvitas. Venemaa luureteenistusi huvitab erinev info, välistatud ei ole nende huvi ühegi valdkonna või inimese suhtes. Sõltumata sellest, milline informatsioon vaenuliku riigi kätte satub, on see Eesti julgeolekule kahjulik ja sellise info edastamine vaenulikule riigile on kriminaalkorras karistatav,» rääkis Pern.

Riigiprokurör lisas, et Vjatšeslav Morozov sai luuretöös osalemise eest ka tasu, aga see ei olnud tema kuritöö toimepanemise ajendiks, sest tasu suurus ei olnud märkimisväärne.

«Kogu seda tegevust kajastavad kriminaalasja tõendid, millega sai kohus vahetult tutvuda, kohus sai kontrollida nende tõendite kogumise seaduslikkust ja nende tõendite sisu. Nende tõenditega tutvumise järel tegi kohus täna otsuse, millega tunnistas Vjatšeslav Morozovi kokkuleppemenetluses süüdi,» ütles Pern.

GRU aktiveeris Morozovi tema Eestisse asumisel

Kaitsepolitsei peadirektor Margo Palloson ütles, et Morozovile mõistetud karistus kuus aastat ja kolm kuud vangistust on kapo hinnangul proportsionaalne.

«Vjatšeslav Morozov on puutunud kokku tuhandete Eesti üliõpilaste, ülikooli töötajate, avaliku sektori paljude inimestega, siis me pidasime vajalikuks natuke rohkem selgitada, milles Morozovi luuretöö ja oht seisnes,» ütles Palloson.

Kaitsepolitsei andmetel värbas Vene eriteenistus Vjatšeslav Morozovi juba 1990. aastate alguses, kui ta õppis Peterburi Riiklikus Ülikoolis ja läbis sõjalises kateedris väljaõpet.

«See on klassikaline koht, kus Vene eriteenistused oma agente värbavad. Teda värbas Venemaa sõjaväeluure GRU, aeg-ajalt tuntud ka nime all GU. Rõhutan seda, et Morozov oli kaastööd tegev agent, ta ei olnud koosseisuline kaadriohvitser, selles on oluline vahe.

Morozovi agendistaatus kestis 30 aastat, aga sellest esimese poole oli ta tegelikult ebaaktiivne ehk nii-öelda külmutatud, sest ta elas Venemaal ja tal ei olnud Venemaa sõjaväeluure jaoks väljundit,» rääkis Palloson.

Jaanuaris 2010 asus Morozov elama Eestisse ja asus tööle Tartu ülikooli õppejõuna. Kaitsepolitsei andmetel ei olnud tema Eestisse ja Tartu ülikooli asumine kuidagi Vene eriteenistuse poolt suunatud.

«See oli tema enda vaba valik, aga kui ta selle konkursi edukalt läbis, siis ta loomulikult teavitas sellest oma agendijuhte, kes ta aktiveerisid ja andsid vastavad ülesanded, mida ta peab Eestis täitma. Ta sai veel täiendava treeningu ja Eestisse saabudes oli ta Vene agent, kes alustas siin tegevust. Kogu see 14 aastat, kui ta Eestis toimetas, kogus ta regulaarselt infot ja edastas seda oma agendijuhtidele. Tal ei olnud juurdepääsu Eesti ega mõne välisriigi riigisaladusele ega ka mõne rahvusvahelise organisatsiooni teabele. Ta ei kahjustanud ega manipuleerinud oma tegevuses mingil moel oma õppe- või teadustegevusega. Vene luureteenistuse poolt ei olnud sellist suunist, et kompromiteerida teadustegevust. Kõik mida ta teaduses tegi, on relevantne ka praegusel hetkel,» lausus kaitsepolitsei juht.

Palloson lisas, et Tartu ülikool ei olnud Morozovi luuretegevuse peamine sihtmärk vaid platvorm, kuna Tartu ülikooli rahvusvaheliste suhete professori ametikoht andis talle väga hea staatuse ja ligipääsu konverentsidele, seminaridele, erinevatele töögruppidele, institutsioonidele ja inimestele. Ja seda ta kasutas ära.

«Tema peamine siht oli koguda Eestist sisepoliitilist, välispoliitilist, kaitsepoliitilist, kogu julgeolekupoliitika valdkonna teavet, mis tal oli võimalik hankida. Ta kogus teavet ka selles valdkonnas tegutsevate inimeste kohta. Osaliselt oli see teave avalik informatsioon. Kogumis koostas ta ülevaateid erinevatel teemadel Eesti haavatavustest. See oli selline puslepilt, mida ta kokku ladus nii avalikest allikatest, oma teadustööst saadus infost, vestlustest, tähelepanekutest, mida ta Venemaale edastas,» selgitas Palloson.

Kapo juhi sõnul peab arvestama sellega, et Vene luure ei kogu kunagi infot niisama sahtlisse. Saadud infoga planeeritakse edasi luure- ning mõjutus- ja lõhestustegevust kuni selleni välja, et planeerida sõjalist agressiooni Eesti vastu.

«Me võime öelda, et tal oli teatav ligipääs Eesti ametnikele ja ametkondadele, aga selle sigipääsuga ei kahjustanud ta liigselt Eesti julgeolekut. Ka edastas ta infot Eesti elanike kohta, nende isikuandmeid, nende isikuomadusi, mida Venemaa eriteenistus või kasutada järgmiste sihtmärkide värbamise planeerimisel. Oluline moment, mida peab rõhutama, on see, et ta oli Venemaa sõjaväeluure GRU agent ehk selliseid agente aktiveeritaksegi tingimisel, kui Venemaa sõjaväelis-poliitiline juhtkond teeb Eesti suhtes otsuse alustada mis iganes sõjalist survet või agressiooni. Enne sõjalist tegevust on sellised agendid tihti pooleldi passiivsed ja koguvad üldisemat teavet,» sõnas Palloson.

Enne Eestisse asumist treeniti, koolitati ja juhendati Morozovit põhjalikult, et tema operatsioon julgeolekumeetmed oleksid kõrgemal tasemel, mis aitaks iga hinna eest vältida tema vahelejäämist. Ta tegutses väga ettevaatlikult ja konspiratiivselt.

«Ta sai oma tegevuse eest raha, see tasu ei olnud märkimisväärne, see oli pisku palgalisa tema õppejõu palgale. Teavet edastas ta peamiselt kohtumistel Venemaal, kus ta käis regulaarselt. Samuti oli tal teatud tehnilise kommunikatsiooni vahend, millega ta sai tehnilise kanali kaudu infot edastada. Muid isikuid meil selles kaasuses rohkem kahtluse all ei ole, ta tegutses üksi. Ta ei rääkinud oma tegevusest luureagendina kellelegi,» ütles kaitsepolitsei peadirektor.

Kaitsepolitsei soovitab Venemaad vältida

Morozov tegutses konspireeritult ja vastavalt GRU antud juhistele. «Morozovi juhtum näitab, et varem või hiljem jõuame ka kõige konspireerituma agendini. Soovitame Venemaa eriteenistuste kasuks töötavatel isikutel meiega ise ühendust võtta,» ütles kaitsepolitsei peadirektor Margo Palloson.

Venemaa julgeolekuasutused tegutsevad agentuur-luuretöösse värbamisel varjatult ja kasutavad erinevaid manipulatsioonivõtteid. Venemaa luureteenistus värbas Morozovi, kui mees õppis Venemaal ülikoolis. GRU-lt sai ta ülesande aktiivsemalt tegutsema hakata Eestisse kolides. Kauges minevikus tehtud otsused mõjutasid Morozovit aastaid hiljem.

Venemaa eriteenistujad on Venemaa ülikoolide kollektiivis ning tegelevad seal värbamisülesannetega. Seetõttu ei soovita kaitsepolitseiamet ka Venemaale õppima minekut. Venemaa on Eestile suurim julgeolekuoht.

Selle riigi eesmärk on lõhkuda ja ümber kujundada Euroopa julgeolekuarhitektuur ja reeglitel põhinev maailmakord ning taastada oma imperiaalne unelm. Nii nagu ta teeb seda täna Ukrainas. Venemaal käimisel, sealsete riigiasutuste või ametnikega suhtlemisel tasub alati olla ettevaatlik ning teavitada enda suhtes tekkinud huvist kaitsepolitseiametit.

Kriminaalmenetlust juhtis riigiprokuratuur ja viis läbi kaitsepolitseiamet.

Tagasi üles