Eesti kaalub hinnalist laskemoona soetades ka varuvariante (6)

Priit Pullerits
, vanemtoimetaja
Copy
Lisaks laskemoona ostmisele on ülimalt oluline teha kindlaks ka sihtmärgid, sest vastasel juhul on see väga halvasti kulutatud raha. Raketisüsteemi HIMARS laskmised Saaremaal õppusel Siil 2022.
Lisaks laskemoona ostmisele on ülimalt oluline teha kindlaks ka sihtmärgid, sest vastasel juhul on see väga halvasti kulutatud raha. Raketisüsteemi HIMARS laskmised Saaremaal õppusel Siil 2022. Foto: Valmar Voolaid/Eesti Kaitsevägi

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) peadirektori Magnus-Valdemar Saare sõnul on võimatu ülesanne saada järgmise aasta lõpuks kätte kogu laskemoon, mida Eesti tahab 1,6 miljardi euro eest osta, ent ta lubas võtta lahjemat sorti mürki, kui vähemalt 90 protsenti soovitust ei jõua hiljemalt 2028. aastaks kaitseväe varudesse.

Kõige raskem on hankida tehniliselt keerulisi süsteeme, nagu keskmaa õhutõrjeraketid, mille tarneajad, kui neid kohe tellida, ulatuvad kolme-nelja aasta kaugusesse tulevikku, rääkis Saar Postimehele Pariisist, kus ta viibis sel nädalal maailma suurimal kaitsetööstuse messil Eurosatory.

Ta lisas, et sama raske on saada kaugmaa täppisründerakette, näiteks Ameerikas toodetud mitmikraketiheitjatele HIMARS.

Kuigi kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmi kinnitusel on viimse euroni välja arvutatud, mida 1,6 miljardi euro eest saab – sest «teame, kui palju asjad maksavad», sõnas ta –, ei tähenda see, et Eesti kõik soovitu lähiaastatel kindlasti ka kätte saab.

See tähendab omakorda, nagu tunnistas Postimehele kolmapäeva pärastlõunal kaitseväe juhataja kindral Martin Herem, enne kui suundus Kadriorgu kohtumisele president Alar Karisega, et tuleb otsida alternatiive.

Tagasi üles