GALERII Vene piirivalve krutib Narvas pingeid: tuhat inimest ootab pääsu Venemaale (26)

Uuendatud 21. juuni 2024, 12:55
Copy

Vene Föderatsiooni aeglase piirikontrolli tõttu on tekkinud Narva piiripunktis jalakäijate sillal Eestist väljuval suunal pikk järjekord. Kui Vene pool normaalse töörütmi taastaks, võiks järjekorra kaotada kolme tunniga.

Eile oli PPA sunnitud piiriületuse ajutiselt sulgema, täna on piiriületust ootamas pea tuhat inimest. Elevust tekitab ka Narva jõe Vene poolel kõrgel hõljuv vaatlusõhupall.

Narva piiripunkti juht Marek Liiva rääkis Kuku raadiole, et Eesti piirivalve jälgib olukorda pidevalt. «Jah, olles praegu Peetri platsil, siis seda [õhupalli] on näha. Umbes kolm päeva on see seal õhus olnud. Jätkuvalt jälgitakse meid sealt poolt,» rääkis Liiva.

Järjekord piiripunktis on Liiva sõnul kasvanud Venemaa piiripunkti aeglasema töö tõttu. «Terve Narva Peetri platsi üks serv on inimesi täis ehk seal on üle 500 inimese. Eile oli ka sillal selline olukord – sild oli algusest lõpuni täis,» kirjeldas Liiva.

Narva meer Jaan Toots (KE) rääkis Postimehele, et nad on pakkunud ootajatele inimlikumaid tingimusi. «Oleme toonud sinna kaks tualetti, tegime ka linnavalitsuse tualetid hädalistele lahti. Toitlustust me seal kahjuks ei tohi korraldada, sest see on avalik kõnnitee. PPA peadirektor ja prefekt on kinnitanud, et meiepoolse piiripunkti võime on läbi lasta 150 inimest tunnis. See tähendab, et kolme tunniga võiksime selle pika järjekorra kaotada, kuid me ei tea, mida jälle Vene pool teeb. Kui Vene pool laseb läbi, siis on poolteist tundi hiljem kõik korras. Kui me panime eile õhtul oma piiripunkti kinni, siis sild läks pooleteise tunniga puhtaks,» kirjeldas Toots. Ta lisas, et kui Venemaa piiripunkt tööle hakkab ja olukord laheneb, on see ikkagi nendepoolne poliitiline jama.

Jaan Tootsi viis abimeedet inimestele

1. Alates tänasest on avatud linnavalitsuse hoones asuv avalik tualett ööpäevaringselt ning on kõigile TASUTA.

2. Lähitundidel paigaldatakse täiendavalt 2–3 biotualetti.

3. Lähitundidel pakub Narva linn järjekorras olevatele inimestele pudelivett.

4. Narva linnapea andis korralduse tagada ühe kiirabiauto valve Peetri platsil.

5. Linn otsib võimalust tagada lastega emadele ja lapseootel naistele majutusvõimalusi munitsipaalasutustes, et tagada mõistlikud tingimused piiri ületamise järjekorra ootamiseks.

Narva linnavalitsus annab jooksvalt pidevat ülevaadet olukorrast ja täiendavatest meetmetest tekkinud olukorra normaliseerimiseks.

Paratamatult tekib küsimus, kas selliste inimhulkade koondamisega piirile valmistab Vene pool Narvat ette Kaitseliidu paraadiks 23.juunil?

«Rääkisin politsei- ja piirivalveameti peadirektori Egert Belitševiga, kes selgitas, et temal on õigus ajutiselt piir sulgeda, kui see probleem näiteks homseks hommikuks ei lahene. Nad võivad piiri panna ka kaheks päevaks kinni ehk eelolevaks laupäevaks ja pühapäevaks ja siis olekski olukord lahendatud,» vastas Toots. 

Kas vastab tõele, et enamik järjekorras seisjatest on koju minevad Venemaa kodanikud?

Tootsi sõnul on vastupidi. «Väga palju on meie kodanikke ja mujalt riikidest tulnuid. Viimane ongi kõige kurvem. Kui Venemaa oma inimesi ainult nöögiks, oleks üks asi, aga teine lugu on inimestega, kes on siia tulnud näiteks läbi Läti, et siit edasi minna. Tõenäoliselt siin kannatajatest pooled on meie ja ülejäänud tulnud teiselt poolt piiri,» nentis Toots. 

Lux Express viis reisijad ööseks Narva-Jõesuu hotelli

Lux Expressi Eesti ärijuht Ingmar Roos rääkis Kuku raadiole, et mingi osa inimestest on Lux Express sinna viinud. «Buss on ootel. Olukord on ärev. Eile õhtul sain ma info, et 52 reisijat olime sunnitud Narva-Jõesuus majutama, et nad hommikul saaksid uuesti proovida,» rääkis Roos.

Luhamaa suunal on Lux Expressil kaks bussi nädalas. «Tegelikult Luhamaa piiriületus on pikk ja problemaatiline, sest seal on ka veoautod,» kirjeldas Roos.

Aga Narva survet on kasvatanud ka see, et Soome piiripunktid on kõik kinni. «Soome kodakondsusega etnilised venelased on täna ka läbi Narva piiripunkti reisimas,» kirjeldas Roos.

Miks Venemaaga üldse asju ajada? Roos vastas, et see otsustus on riigil. «Vaatame reisijate struktuuri: Vene kodakondsusega inimesi on sel aastal kokku olnud 50,8 protsenti. Selle protsendi juures on suur osa topeltkodakondsusega ELi inimesi, kes kasutavad selleks piiriületuseks oma Vene kodakondsust,» selgitas Roos.

Narva endine linnapea Katri Raik (SDE) meenutas, et on suvi. «Tüüpiline ülemineja on see, kes viib oma lapsed vanaema juurde, kuid narvakas sinna järjekorda ei lähe. Narva inimesed on Facebooki grupis, kus jagatakse ka Venemaa poolelt infot piiri kohta. Sinna pannakse üles ka fotod, et näha, kuidas järjekorrad liiguvad. Narva ja Ivangorodi inimesed liiguvad siis üle piiri, kui järjekordi ei ole. Poekotikaubandust ju enam ei ole. Traagiline on olukord neil, kes käivad Venemaal tööl,» lausus Raik ja lisas, et silla peale ei lasta inimesi, sest seal on pikalt väga ebameeldiv seista. 

Kas narvalased saavad aru, kes selles olukorras süüdi on?

Raiki arvates ei saa. «Narvalaste meelest on ikka Eesti süüdi, et piir kinni pandi. Ka selles, et Kreenholmi juures asuvat piiriületuskohta enam lahti ei tehta,» selgitas Raik. Ta lisas, et Vene poolel piiriaknad justkui töötavad, kuid tööd tehakse väga aeglaselt. «Täidetakse mingit ühte paberit, siis teist ja kolmandat, veel rebitakse mingi paberikonts ära, sisestatakse arvutisse jne. Igal juhul tööga nad seal ei kiirusta,» kirjeldas Raik Vene piiri tööd. 

«Kuigi toimub Venemaa poolt inimeste süsteemne kiusamine, siis on suure osa narvalaste jaoks süüdi ikka Eesti pool, sest siin ju kiusatakse venelasi pidevalt,» selgitas Raik. «Kriisid tekivad, kui mitmed asjaolud kokku langevad. Suve alguses, kui inimesed rohkem liiguvad, on ikka võimalik vinti peale keerata. Piir on Narva inimeste jaoks püha asi,» rõhutas Raik, et manipuleeritud mõistuse jaoks on alati Eesti süüdi, mida tahes Vene pool ka ei tee. «Niipea, kui on vähegi võimalust, pannakse venemeelsete tegelaste poolt kisakoor püsti, kuidas meid ahistatakse! Räägivad, et meil ei ole siin tualette, Venemaa poolel aga on neid ja seal hoolitsetakse inimeste eest, siin mitte jne. Olen seda juba kõike palju kordi kuulnud Ukraina sõjapõgenike tulekuga seoses. Küsimused on täpselt samad ka nüüd,» nentis Raik.

Tagasi üles