Eesti Inimõiguste Keskuse aastaaruanne tõdeb, et hooldusravi või hoolekande teenuse saamisel Eestis võib esineda väärkohtlemise kõige raskemat vormi – piinamist.
Aruanne: Eesti hooldushaiglates võib esineda piinamist
11. aprill 2012, 15:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullust aastat kokku võttev aruanne toob esile, et 2011. aasta vahest kõige rohkem tähelepanu saavutanud väärkohtlemisega seostuv teema keskendus tingimustele hooldushaiglates. Nimelt tekkis mullu kevadel Eesti avalikkuses ETV saates «Pealtnägija» avaldatu põhjal poleemika Keila hooldushaigla üle, kus viibiva isiku lähedased süüdistasid haigla personali hoolimatuses.
Pärast loo avaldamist esitasid mitmed patsiendid oma kaebusi ja pretensioone seoses erinevate probleemidega hooldushaiglates üle Eesti ja nende põhjal tegi patsientide esindusühing kokkuvõtte. Muuhulgas selgus, et patsiente ega nende lähedasi ei informeerita ravist, hooldusest ega prognoosist, samuti koheldakse neid ebaväärikalt, alandavalt ja kohati jõhkralt.
On juhtumeid, kus teenuse osutajad püüavad teadlikult patsiendi surma esile kutsuda kas uimastavate ravimite üledoosi, vajalike ravimite mitteannustamise, teadliku külmetamisega vms, patsientide lähedasi survestatakse maksma altkäemaksu teenuse jätkamise või parema hoolduse eest, patsientide isiklikke asju varastatakse. Patsientide ja nende lähedaste kaebusi osutatud teenuste kohta ei võeta tõsiselt. Mõnikord tunnistatakse osutatud teenuse halba kvaliteeti ning väidetakse, et nii peabki olema.
Nii tõdeb aruanne, et «hooldusraviasutustes võib olla tegemist inimväärikust alandavate s.o ebainimlike kinnipidamis-, elu- või olmetingimustega, ebaproportsionaalse liikumise piiramisega, alandava kohtlemisega, ohjeldamisega ja kaebemehhanismide puudumisega. Asjaolu, et inimesed, kelle suhtes on käitutud nende inimväärikust alandavalt või keda on väärkoheldud, kuid kes ilmselt ei julge vastava asutuse juhtkonna või muu institutsiooni poole pöörduda, näitab, et hetkel kehtiv kaebustesüsteem ei ole parim, et nimetatud õiguse kasutamist ei ole teadvustatud või et sellest ei ole inimeste hinnangul kasu.»
«Vaja on moodustada nn kohtueelne organ patsientide kaebuste tõhusaks ja efektiivseks uurimiseks, menetlemiseks ja analüüsimiseks ning võtta ette kvaliteedimehhanismide üldine arendamine,» leidis aruanne.
Seetõttu soovitab aruanne vaadata üle hooldusraviteenuse kvaliteet kõikides hooldushaiglates ja viia need kooskõlla inimõigustega. Samuti tuleks kehtestada täpne, ühtne ja tõhus kaebuste menetlemise kord ja uurimine ning menetlus.