Saart ei valitud Euroopa Nõukogu peasekretäriks (20)

Ingrid Landeiro
, ajakirjanik
Uuendatud 25. juuni 2024, 20:38
Copy
Indrek Saar tänasel Euroopa Nõukogu peasekretäri valimistel Strasbourgis.
Indrek Saar tänasel Euroopa Nõukogu peasekretäri valimistel Strasbourgis. Foto: ANTHONY ANEX / EPA / SCANPIX

Euroopa Nõukogu parlamentaarne assamblee ei valinud täna Indrek Saart Euroopa Nõukogu peasekretäriks. Ametikohale valiti Šveitsi endine president Alain Berset.

Saar sai teises hääletusvoorus 85 häält, Berset aga 114 häält. Ametikohale pürgis ka Euroopa Komisjoni justiitsvolinik Didier Reynders (Renew), kes sai 46 häält.

Esimeses hääletusvoorus sai Saar 78 häält, Berset 92 häält ja Reynders 70 häält. Kuna ükski kandidaatidest ei saavutanud häälteenamust, selgus uus peasekretär teises voorus.

Pakosta: Saar tegi hea kampaania

Indrek Saar ütles, et nii nagu Euroopa Nõukogu on just viimastel aastatel olnud kõige raskematel hetkedel Euroopa jaoks suunanäitajaks, oli Eesti omamoodi suunanäitajaks peasekretäri kampaaniat tehes. «Olime esimesed, kes alustasid peasekretäri programmi sõnastamist ja suur osa nendest mõtetest on olnud kampaania diskussioonide keskmes. Usun, et Eesti mõju Euroopa Nõukogu lähiaastate tegevusele on seeläbi veelgi tuntavam, eriti, mis puudutab toetust Ukrainale,» ütles Saar. Ta lisas, et nii tema isiklikult kui ka Eesti välisdiplomaatia on saanud suurepärase kogemuse rahvusvahelisese kampaania tegemisest ning sellest võib olla kasu meie tulevastele kampaaniatele ja ettevõtmistele.

Eesti delegatsiooni esimehe Liisa-Ly Pakosta sõnul tegi Indrek Saar hea kampaania ja tõi Eesti esile oluliste väärtuste kaitsmise kaudu. «Juba tema jõudmine lõppvooru oli saavutus, nii napp kaotus on talle tegelikult suur tunnustus. Soovin tänada kõiki, kes panustasid Indrek Saare kampaaniasse, tänu millele meie tegevus Euroopa Nõukogus jätkub suurema nähtavuse ja mõjuga,» ütles Pakosta.

Homme käsitleb assamblee Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni õiguslikke ja inimõiguste aspekte ning Venemaa-vastaste sanktsioonide tõhustamist. Veel on arutelul võitlus kultuurilise identiteedi kustutamise vastu sõjas ja rahus. Neljapäeval otsitakse nii viivitamatuid kui ka pikaajalisi poliitilisi lahendusi, et toetada Ukrainast ümberasustatud inimesi ning arutatakse Gruusia demokraatia ees seisvaid väljakutseid.

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee täiskogu III osaistungil osalevad Eesti delegatsiooni esimees Liisa-Ly Pakosta ning liikmed Eerik-Niiles Kross, Aleksei Jevgrafov, Reili Rand ja Tõnis Lukas.

Euroopa Nõukogu

Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi 1949. aastal eesmärgiga kaitsta inimõigusi, õigusriiki ja demokraatiat. Tegemist on eraldiseisva organisatsiooni, mitte ELi institutsiooniga.

Prantsusmaal asuvasse Strasbourgi pesa teinud Euroopa Nõukokku kuulub 46 riiki. Eestist sai Euroopa Nõukogu liikmesriik 14. mail 1993. aastal. Venemaa visati Euroopa Nõukogust välja 2022. aasta märtsis, kohe pärast Ukrainas agressioonisõja alustamist.

Peamiseks Euroopa Nõukogu tööriistaks on liikmesriikide vahel kokku lepitud siduvad konventsioonid ja lepingud, millest kõige olulisem on Euroopa inimõiguste konventsioon.

Euroopa inimõiguste konventsiooni põhimõtete kaitse eest on väljas Euroopa Inimõiguste Kohus, kuhu saavad pöörduda kõik Euroopa Nõukogu liikmesriikide kodanikud, kelle õigusi on rikutud.

Euroopa Nõukogu juhtorganid on ministrite komitee ja parlamentaarne assamblee. Organisatsiooni tööd korraldab sekretariaat. Uus peasekretär võtab teatepulga üle Horvaatia endiselt välisministrilt Marija Pejčinović Burićilt, kes valiti ametisse 2019. aasta juunis.

Tagasi üles