Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kapo aastaraamat seostab Kõlvartit Venemaa kaasmaalaspoliitikaga
Lisatud videolõik kapo peadirektori kommentaariga

Kaitsepolitsei (kapo) toob oma täna avaldatud aastaraamatus välja, et Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti aktiivses tegevuses venekeelsete gümnaasiumide säilimise nimel võib näha seoseid Venemaa kaasmaalaspoliitikaga.

Venekeelsete gümnaasiumide eestikeelsele õppele ülemineku vastu võitlemist alustas 2011. aasta riigikogu valimiste eel Tallinna abilinnapea haridus- ja kultuuriküsimustes Yana Toom.

«Koostöös Venemaa kaasmaalaspoliitikas osaleva Inimõiguste Teabekeskusega survestati Tallinna vene koole esitama linnavolikogule taotlusi jätkamaks vene õppekeelega ka pärast 2011. aasta 1. septembrit, mil venekeelsed gümnaasiumid pidid õpetama 60 protsenti õppeainetest eesti keeles,» kirjutatakse aastaraamatus.

Raamat lisab, et samasugused taotlused esitasid Mihhail Stalnuhhini survel ka viis Narva venekeelset gümnaasiumi.

«Pärast riigikogu valimisi Yana Toomi asemel Tallinna abilinnapeaks saanud Mihhail Kõlvart jätkas eelkäija üleminekuvastast tegevust, lisades senisele avalikule tegevusele varjatud vastutegevuse,» lisatakse raamatus.

«Nõukogude Liidu venestuspoliitika osana loodud venekeelse haridussüsteemi ja vene keele eristaatuse säilitamine lähiriikides kuulub Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse prioriteetide hulka,» selgitab aastaraamat.

«Sellega seoses on tähelepanuväärsed M. Kõlvarti nii avalikud kui varjatud kontaktid Venemaa Suursaatkonna diplomaadi Juri Tsvetkoviga, mida viimane võib kasutada M. Kõlvarti mõjutamiseks ja suunamiseks.»

Kaitsepolitsei peadirektor Raivo Aeg ütles pressikonverentsil, et arvestades Kõlvarti kontakte Tsvetkoviga ning tegevust venekeelse hariduse säilivuse nimel, võib seal näha paralleele ja huvide kattumist. «Kõlvart võitleb väga aktiivselt selle seaduse vastu, mis on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mida riigiametnikud ja kohaliku omavalitsuse ametnikud iseenesest peaksid täitma,» lausus Aeg.

Kapo pressibüroo juht Martin Arpo lisas, et vene keele staatuse ja venekeelse hariduse säilitamine on üks Venemaa kaasmaalaspoliitika üks põhitalasid. «See tähendab ju Nõukogude Liidu aegse status quo säilitamine. Ja Kõlvarti tegevus langeb täpselt nende eesmärkidega kokku.»

«Kooliharidus on emotsionaalne teema, sest hõlmab palju inimesi, lapsi ja lapsevanemaid. Siinkohal on inimeste emotsioonidega väga kerge manipuleerida. Seda kasutatakse ära küllaltki meisterlikult,» leidis Aeg.

Ajakirjaniku küsimusele, kas on võimalik, et Venemaa manipuleerib Kõlvartiga tema teadmata, vastas Aeg: «See oleks küll kurb, kui abilinnapea ei saaks aru oma tegevusest.»

Mihhail Kõlvart ütles Postimehele, et ei tegutse Venemaa huvides. «Ma tegutsen venekeelsete gümnaasiumide säilitamise eest võideldes Eesti riigi huvides. Olen kindel, et Eesti riik on huvitatud sellest, et meil oleks palju haritud noori ning seda sõltumata sellest, kas nad õpivad eesti, vene või mõlemas keeles. Venekeelse hariduse säilitamine pole mitte ainult vene kogukonna, vaid terve Eesti huvides,» lausus Tallinna abilinnapea.

Kapo aastaraamatus on ka fotoseeria Tsvetkovi ja Kõlvarti kohtumisest spordisaalis võitluskunstide treeningul, millel Kõlvart annab diplomaadile üle paki Eesti riigi ajalooõpikuid. «Jah, nad kohtuvad spordisaalis. Meie nende vestluste juures ei ole viibinud,» sõnas Aeg pilte kommenteerides. Arpo sõnul on teada, et tegu on ajalooõpikutega, mille hulgas olid Eesti koolide ajalooõpikud.

«Me teame, et Mihhail Kõlvart väga aktiivselt suunab tegevust seaduse mittetäitmise suhtes, erinevaid ühendusi luues, lapsevanemaid ja õpilasi koondades, ka poliitilist sõnumit väljendades. Teine pool on kontaktid Vene saatkonna inimestega. Pealinna tasandil võib olla vajadus teiste riikide suursaatkondadega, aga me ei ole märganud sellist suurt aktiivsust härra Kõlvarti poolt teiste riikide saatkondade esindajatega,» rääkis Aeg.

Kõlvart lisas, et kohtub Venemaa saatkonna esindajate, nagu ka paljude teiste riikide diplomaatidega aeg-ajalt ametlikel üritustel. «Samuti osales Juri Tsvetkov minu läbiviidud treeningutel.» Ajalooõpikute kinkimist põhjendas Kõlvart nii: «Ühelegi siinsele Vene diplomaadile ei teeks paha Eesti ajalugu tunda. Seda enam, et Juri Tsvetkov õpib eesti keelt ja on hariduselt ajaloolane.»

Aeg ei kasutanud Kõlvarti nimetamisel siiski väljendit «mõjuagent». «Seda saaks kasutada siis, kui oleks mingi selge tegevus, mis läheb vastuollu Eesti seadusandlusega, millest tekiks juba [kriminaal]koosseis. Tänasel päeval kasutab Kõlvart selgelt oma põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi ning ei ole nende kasutamisel läinud üle piiri.»

Silm peal

Kaitsepolitsei peadirektor Raivo Aeg rõhutas, et kapo ei hoia silma mitte isikupõhiselt Kõlvarti, Toomi või Stalnuhhini tegudel. «See on tegevusepõhine. Olenemata sellest, kes seda tegevust teeb, kui see on konfliktis riigi julgeolekupoliitikaga, riigi seadusandlusega, siis olenemata erakonnast või inimesest me tegevust tõesti jälgime,» märkis ta.

«Me hoiame silma peal Venemaa mõjutustegevusel, nagu ka teiste riikide võimalikel mõjutustel, millega kaasneb oht Eesti julgeolekule. Need, kes selle mõjutustegevusega ennast seovad, jäävad paratamatult meie pilgu ette,» isas Martin Arpo.

Kõlvart jälgimise üle muret ei tundnud. «Kapo pole mulle jälgimisest teada andnud ega mind ühegi süüdistusega seoses välja kutsunud. Samas pole mul mingit põhjust ka jälgimist karta, sest kogu minu tööalane ja tööväline tegevus on selge ning avalik,» lausus ta.

Tagasi üles
Back