Mesinik: karude lammutustöö läheb toote omahinna sisse

«Kui karul õnnestub taru kätte saada ja ümber lükata või mesi kätte saada, oleme ise jätnud midagi tegemata,» sõnas mesinik Peeter Matson. Foto: Erakogu

Karude käike mesitarude juurde iseloomustavad mesinikud sõnadega «tihe» ja «tavapärane», kuid augustis algava karujahi käigus lastakse maha vaid nn trofeekarud ja see ei lahenda probleemi.

«Meie oma piirkonnas peame vaatama pigem peeglisse – kui karu on kahju tekitanud, oleme ise jätnud midagi tegemata,» ütles Postimehele Viljandimaal tegutseva Nordmel OÜ mesinik Peeter Matson.

«Minu tarusid rüüstas karu viimati alles eelmisel nädalal,» nentis Asteni Mesindus OÜ omanik Ardi Asten. «See on täiesti tavaline ja läheb toote omahinna sisse.»

Asten lisas, et sellest kevadest peale on karu nende mesitarusid Pärnu- ja Järvamaal külastanud kolm korda, aga probleem on üleval olnud juba vähemalt viimased 35 aastat, mis tema mesinduse valdkonnas on tegutsenud. Mehe sõnul muutub n-ö karuprobleem aina aktuaalsemaks – kui aastakümneid tagasi hõlmas see üksikuid piirkondi, siis nüüd esineb juba vaata et igal pool.

Mingil määral on see looduse üks osa, meie oleme seal sissetungijad.

Viljandimaal tegutseva Nordmel OÜ mesinik Peeter Matson

Matson, kelle tarudele on sel aastal kahju tehtud umbes viiel korral, nentis, et karud olid kohal juba enne, kui nemad oma mesilastega seal toimetama asusid: «Mingil määral on see looduse üks osa, meie oleme seal sissetungijad.» Mesinik meenutas, et alguses tundus karudega seonduv isegi põnev ning looma prooviti kaamerapildile tabada.

Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna juhataja Tarvo Roose ütles, et jahimeeste hinnangul on karusid varasemast rohkem ja nad soovitavad neid veidi enam küttida.

Järvamaal tegutseva jahimehe Igor Homini meelest on karusid küll palju, aga selle pärast ei tasu veel paanikat külvata. «Küttida on vaja, aga kes ütleb, kus see piir on,» ütles ta ja tõi välja kitsaskoha küttimislubade jagamise ja tegeliku elu vahel. Tema selgitust mööda antakse karulubasid n-ö kahjustuskolletesse, see aga tähendab, et kui loom käib mesitaru juures näiteks maikuus, antakse ka augustis algava karujahi luba sinna piirkonda, kuigi karu kõnnib sel ajal võib-olla juba mujal.

Hominiga ühel arvamusel on ka mesindusfirma omanik Asten. «Terve suve üks rumal, kiiksuga karu laamendab ja lõhub, tekitab kahju mesinikule ja riigile, kes kahjud kompenseerib, aga kui jõuab kätte 1. august, lastakse pukist maha täiesti süütu trofeekaru. Ja seda nimetatakse siis karude ohjamiseks,» rääkis Asten. «Nende kiiksuga karudega võiks ka muul ajal midagi ette võtta.»

Roose sõnul lähtutakse karude küttimismahtu määrates nii nende tekitatud kahjust kui ka asustustihedusest. Näiteks saartele ei anta üldse karulaskmislubasid. Lisaks peab arvestama, et karud võivad liikuda ühest maakonnast teise. «Kui mõni karu põhjustab suuremat kahju, on võimalik välja anda ka n-ö suunatud luba,» lisas ta.

Asteni meelest aitab karusid mesitarudest kõige paremini eemal hoida elektrikarjus, kuigi ka see ei anna täit kindlust. «Mul oli karu murdnud lepa pooleks, see kukkus traatidele ja karjusepostidele ning loom pääses ikkagi sisse. Ka mõni muu metsloom võib traadid puruks joosta, olgu või põder,» tõdes ta.

Matsoni sõnul kasutavad nemad lisaks elektrikarjustele helipasunaid ja -signaale, mis karu lähenedes tööle hakkavad, aga nende toimimist ei saa veel kinnitada.

Tuhatkond karu

Keskkonnaagentuuri «Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2024» hinnangul oli karusid möödunud suvel meie metsades 900–950. Sama dokument soovitab karuküttimislubade arvu suurendada. 2023. aasta jahihooajal oli limiit 96 karu, uue küttimiskvoodiga soovitab keskkonnaagentuur tõsta see 102 peale – 94 jaotataks maakondade vahel ja ülejäänud jääksid eriolukordade puhuks. Küttimiskvoodi soovitus ei ole aastaga muutunud.

Samas aruandes on kirjas, et 2023. aastal sai kirja ligi 350 mesitaru, mida karud olid kahjustanud, ja see näitaja oli viie aasta madalaim. Umbes 20 protsenti juhtumitest registreeriti mullu Järvamaal.

Mullu esimesel poolaastal tekitasid karud rohkem kahju, kui on teinud tänavu sama ajaga – juhtumeid vastavalt 108 (105 rünnakut tarudele ja kolm silopallidele) ja 67 (62 rünnakut tarudele, kolm silopallidele, kaks lammastele).