Kas tegu on lisaks ka keelatud riigiabiga, vajab Holmi hinnangul lisaanalüüsi.
«On neli tunnust, mille kõigi täitmine loetakse ebaseaduslikuks riigiabiks: tegemist on avalike vahenditega; on erikohtlemine võrreldes tavapärasega; on valikuline, kes erikohtlemisele ligi pääsevad, ja see kahjustab konkurentsiolukorda. Kui kõik neli aspekti on täidetud, on tegemist ebaseadusliku riigiabiga,» selgitas ta. «Pole kahtlust, et esimesed kolm tingimust olid salajaste erikokkulepete puhul täidetud. Nüüd on küsimus, kas see konkurentsiolukorda mõjutas või mitte. Kas see pani kellegi teise halvemasse olukorda. Seda süvaanalüüsi me ei teinud, kuid võib karta, et pani. Tagajärg on see, et vahe tuleb kinni maksta. Tavaliselt on see ettevõte, kellele nõue esitatakse.»
RMK juht Mikk Marran ütles intervjuus Postimehele, et tema meelest RMK ei ole seadust rikkunud. «Ma ei leidnud auditist sellist viidet,» ütles ta.
Prokuratuur: uurimiseks peaks kahju olema üle 40 000
«Riigikontrolli audit toob probleemsetena välja kahe ettevõttega aastatel 2011-2014 sõlmitud konfidentsiaalsed eelkokkulepped,» kommenteeris vanemprokurör Soomaa. «Kuna eelkokkuleppeid tehti aastatel 2011-2014, on neist praeguseks ajaks möödunud vähemalt 10 aastat. Kui nende puhul oleks viiteid võimalikule kuriteole, on nende osas on menetluse alustamine igal juhul välistatud aegumistähtaja möödumise tõttu. Teise astme kuritegude aegumistähtaeg on viis aastat ning see võib teatud tingimustel pikeneda üksnes poolelioleva kriminaalmenetluse läbiviimisel. Praegu oleks isegi nende aluste esinemisel menetluse läbiviimine välistatud, sest on möödunud 10-aastane absoluutne aegumistähtaeg.»
Soomaa lisas, et kui ka osad kestvuslepingud ja nende pikendamised, mida Riigikontroll probleemsetena näeb, on sõlmitud vähem kui viis aastat tagasi, oleks kuriteokoosseis täidetud vaid siis, kui kuriteoga oleks tekitatud suur ehk üle 40 000 euro suurune kahju.
«Prokuratuuril puudub teave, kas ja kui palju oleks riigile nende lepingutega kahju tekkinud,» sõnas ta. «Kriminaalmenetluse alustamiseks ei saa kahju tekkimine aga olla hüpoteetiline ega hinnanguline. Kui Riigikontroll või RMK näevad mõne lepingu sõlmimises või muus RMK tegevuses konkreetse kuriteo tunnuseid, on alati võimalik esitada kuriteoavaldus koos alusmaterjalidega prokuratuurile või politseile, kes seejärel saavad hinnata, kas esineb alus kriminaalmenetluse alustamiseks või mitte.»