/nginx/o/2016/02/26/5098707t1h3f66.jpg)
/nginx/o/2024/07/17/16228316t1h1d21.jpg)
Laps, kellel mõned päevad tagasi diagnoositi Tallinnas esmase analüüsi põhjal ohtlik nakkushaigus koolera, paraneb.
Selle nädala alguses naasis mitme lapsega perekond Aserbaidžaanist. Sugulaste juures viibiti paar nädalat ja reisiti Lõuna-Kaukaasias ringi. Üks pere seitsmeaastastest kaksikutest haigestus juba möödunud nädalal reisil viibides. Tal tõusis palavik ja paar päeva hiljem tekkis kõhulahtisus. Vanemad viisid lapse välisriigis arstile, aga ravile teda ei jäetud. Kuna lapse enesetunne ei paranenud, otsustasid vanemad tagasi Tallinna jõudes minna temaga lastehaigla erakorralise meditsiini osakonda.
«Lapse seisund oli keskmiselt raske. Tal oli mitu päeva olnud palavik, lisaks vedelikupuudus, isutus ja jõuetus,» ütles Tallinna lastehaigla erakorralise meditsiini ja ägedate infektsioonide osakonna arst Ülle Uustalu. Laps paigutati isolatsioonipalatisse. Järgmisel päeval toodi haiglasse sama pere pooleteiseaastane laps, kellel olid vanema lapsega ühesugused sümptomid. Teisipäevaks oli teada, et lastehaigla laboris vanemale lapsele tehtud esmane analüüs näitas koolerat, samas ei ole teada, millise ja kui toksilise serogrupiga on tegemist. Teistel pere lastel haigustekitajat ei leitud.
Agressiivne haigus levib kiiresti
«Haigus on kontrolli all ja vanemad raviga rahul,» märkis Uustalu. Kogu pere on teistest lastest eraldatud.
Koolerat peetakse lausa biorelvaks, mille pisik võib vette sattudes nakatada paljusid. Uustalu sõnul on koolera toksiline tüvi agressiivse kuluga ja selle tagajärjel võib täiskasvanu nelja tunni jooksul kaotada liitreid vedelikku. Abi saamata võib see kiiresti surmaga lõppeda. Tallinnas haiglasse sattunud lapsel on kergem haigusvorm.
Koolerat ravitakse vedeliku asendamisega ja antibiootikumikuuriga.
Tallinna lastehaigla erakorralise meditsiini ja ägedate infektsioonide osakonna arst Ülle Uustalu
Uustalu ütles, et koolera kahtlusega väike abivajaja on tema pikaaegse töökogemuse jooksul esimene. «Koolerat ravitakse vedeliku asendamisega ja antibiootikumikuuriga,» mainis arst ja lisas, et praegu haiglas olevad lapsed pääsevad nädala jooksul kodusele ravile. «Aga kuigi ühel lapsel on juba parem, peab ta teisega koos siiski haiglas olema, kuni mõlemad on terved,» lisas Uustalu.
Kuna tegemist on seganakkusega, tehakse ka laialdased uuringud ja täpsemad analüüsi tulemused võivad aega võtta. Nii ei pruugi enne järgmise nädala lõppu selguda, kas lapsel on ka tegelikult koolera. «Kui haigustekitajate mikroobide hulk on väike, ei pruugi me haigusele kinnitavat vastust saada,» seletas arst ja lisas, et positiivse vastuse andnud esmane test on läbinud topeltkontrolli.
Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhataja Kärt Sõber ütles, et senise teadmise järgi pole tegemist toksilise kooleraga. Ta lisas, et kuna ülemaailmsete uuringute järgi on koolera siseriiklik levimus madal, hindavad nemadki seda pigem väikeseks. Sõber tõi välja, et perekonna kontaktid teiste inimestega olid minimaalsed, nüüd on nad isoleeritud ning leviku oht seega olematu.
Täpset lennureisijate arvu me ei tea, aga meie andmetel võttis lennufirma omakorda ühendust inimestega, kes samas lennukis viibisid.
Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhataja Kärt Sõber
/nginx/o/2021/09/03/14046153t1h778e.jpg)
«Koolera levib peamiselt Aasia riikides ja Indias – Euroopa riikides on vee kvaliteet ja hügieeni järgimine üldjuhul heal tasemel, mis tähendab, et haigus kiiresti edasi ei levi,» rääkis Sõber. «Teatasime juhtunust kohe ka lennufirmale. Täpset lennureisijate arvu me ei tea, aga meie andmetel võttis lennufirma omakorda ühendust inimestega, kes samas lennukis viibisid. Kokkupuuterisk oli madal, kõrget ohtu ei ole. Koolera ei levi õhu, vaid saastunud pindade kaudu, näiteks tualettruumis.»
Nakatumisoht varitseb lõunapoolsetes riikides
Terviseamet soovitab teate saanud reisijatel viie päeva jooksul oma tervist jälgida ja täita eeskujulikult hügieenireegleid, eelkõige käsi pesta.
Koolera peiteperiood on üks kuni viis, tavaliselt kaks kuni kolm päeva. Haigestumisega kaasneb kõhulahtisus ja oksendamine, vedelikukaotuse tõttu võib langeda kehatemperatuur ja vererõhk ning tekkida krambid. Lisaks võivad haigestumisega kaasneda lihasnõrkus ja südametegevuse häired.
Kuni 70 protsendil nakatunud inimestest esinevad vaid kerged haigusnähud või ei esine neid üldse. Haiguse ohtlikkus sõltub sellest, kas tegemist on toksilise variandiga või mitte.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitusel ei nõua riigid ametlikult kohustuslikku kooleravastast vaktsineerimist, kuid selles osas on enne reisi soovitav konsulteerida reisimeditsiiini eksperdiga.
Koolera endeemilised levialad asuvad eeskätt Aafrikas, aga ka Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ning Lõuna-Aasias. Haigus levib kõige sagedamini saastunud joogivee ja toidu tarbimisel või halbade hügieenitingimuste tõttu. Sageli esinevad rühmaviisilised haigusjuhud, mis on seotud tooreste või vähe küpsetatud mereandide söömisega. Nakatumine võib toimuda ka saastunud käte või toiduvalmistamise hügieeninõuete rikkumisel.
Eestis registreeriti viimane koolerasse haigestumine 1993. aastal, kui kaks inimest tõid nakkuse Türgist.