«Suund omamise asemel tooteid rentida kasvab erinevates sektorites iga aastaga. Väikeelektroonikaseadmete, näiteks nutitelefonide ja sülearvutite rentimise trendi toetabki tootjatele suunatud Euroopa Liidu regulatsioon, mis ütleb, et elektroonikat tuleb rohkem väärindada, mitte muuta seadmeid pärast esimest kasutuskorda prügiks,» selgitas Paulus.
Lisaks renditeenuse pakkumisele rakendatakse Eestis elektroonikaromude kuhjumisega võitlemiseks elektri- ja elektroonikaseadmetele tootjavastutust, et toetada vastupidavate, korduvkasutatavate ja ringlusse võetavate toodete turule laskmist. See tähendab, et probleemtoodete tootjatel lasub kohustus koguda tagasi vanu elektroonikaseadmeid ning rahastada ja korraldada oma toodetest tekkivate jäätmete sorteerimist ja töötlemist.
«Ühtlasi vastutavad tootjad tarbijate informeerimise eest, kuidas seadmeid nende eluea lõpus õigesti käidelda ning et nende kogumisvõrgustik oleks kättesaadav üle riigi,» täpsustas Otsason ja lisas, et EL-i direktiivi kohaselt on elektroonikaseadmed jaotatud kategooriatesse, millest igaühele on kehtestatud kindlad taaskasutuse sihtarvud.
Inbanki äriarenduse juht Piret Paulus toonitas, et renditeenuse kasuks räägib ka aina laiemalt kanda kinnitav ringmajanduslik mõtteviis. «Iga aastaga kasvab nende inimeste hulk, kes püüavad teha keskkonnasõbralikumaid tarbijaotsuseid. Renditeenus tähendab nii tarbija kui ka kaupleja jaoks, et seadmed saavad alati uue elu, mitte ei jää sahtlisse seisma ja ei muutu juba pärast esimest kasutajat prügiks. Näiteks nutitelefonide puhul näeme, et tarbijad võtavad üha enam rendimudelit omaks - Inbank Rendi rendiportfellist moodustavad 67 protsenti just nutitelefonid,» selgitas Paulus renditeenuse positiivset mõju.