/nginx/o/2016/02/26/5098707t1h3f66.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/07/29/16254815t1h5825.jpg)
Eestis avastati eelmisel reedel erakordne kaunitar – õrnade õitega Hemipilia cucullata, eesti keeli sale tanukeel.
Orhideeuurijad Rainar Kurbel ja Toomas Hirse tegid eelmise nädalal lõpus oma tavapärast, rutiinset tööd. Aga meestel oli õnne.
Reedel naasid nad Lätist orhidee-reisilt. Käpaliste õitseaeg hakkab tasapisi läbi saama ja nii otsisid nad hiliseid orhideeliike, mida pildistada. «Läksime nii-öelda kalastama. Meil vedas, kaugele polnud vaja minna. Nii kui sale tanukeelt nägin, muutus kõik muu mõttetuks,» kõneles Kurbel esmalt Lätist leitud haruldusest.
Hirse sõnul on orhideeuurijate jaoks tegemist täieliku jackpot’iga.
Lambike põlema
Naabrite juures loendati 122 õitsvat ja neile lisaks ka vegetatiivseid taimi. Liik on küll Lätis olemas, aga neilegi oli see suur leid, sest kahele levikualale lisandus kolmas.
Kui ootamatu leiu esimene heureka-hetk oli möödas, taipasid mehed, et kui haruldus kasvab Põhja-Lätis, mitte kaugel Eesti piirist, tähendab see ainult üht. «Sellest hetkest läks lambike põlema. Eesti oli ju kiviga visata,» tähendas Kurbel.
Nii hakkaski Eesti piirist alates entusiastlik otsimine. Mehed on profid, tihtipeale fikseeritakse taim silmanurgast maanteel sõitava auto aknast. Kurbel nentis, et metsa minnes teatakse, mis liik võib kasvukohas teoreetiliselt sirguda. «See on otsimise üks eeldus, lisaks peab olema vilunud silm, et osata näha erisusi,» rääkis ta.
Valgamaal avastati sale tanukeel reede õhtul. Kuna hakkas hämarduma, naasid nad paika järgmisel päeval, et kaardistada ala, loendada taimed ja püüda haruldus fotodele.
/nginx/o/2024/07/29/16254816t1h8f21.jpg)
Aasia päritolu
Eesti kasvukoha suurus on ligikaudu hektar ja seal õitses koguni 292 sale tanukeelt, peale selle ka hulk vegetatiivseid taimi.
Selle liigi puhul on juba mõnesaja isendiga leiukohad üsna märkimisväärsed. Liik on Aasia päritolu, kelle levila läänepiir ulatub Euroopani. Tegemist on üliharuldase liigiga Euroopas.
Sale tanukeel eelistab kasvukohana poolvarjulisi samblakattega männi-kuusemetsi, sageli mustikate ja pohlade puhmarindega, sekka kõrrelisi.
Sale tanukeel eelistab kasvukohana poolvarjulisi samblakattega männi-kuusemetsi, sageli mustikate ja pohlade puhmarindega, sekka kõrrelisi. Lisaks üksikuid tammesid, sarapuid ja muidki lehtpuid.
«Oluline on liik kaitse alla võtta, ja kõige rangemasse kaitsekategooriasse, mis tähendab, et tema leiukoht ei saa olla avalik,» ütles Hirse.
Botaanik Toomas Kukk sõnas, et tegemist on tähelepanuvääriva sündmusega. «Üldiselt Eestis uut pärismaist taime, mis on looduslik, tihti ette ei tule. Seetõttu on see leid väga uhke.»
Eestis kasvab 40 liiki ja alamliiki orhideelisi ehk käpalisi, mida on oluliselt rohkem kui meie lähinaabritel.