/nginx/o/2024/05/08/16055713t1h048c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/08/08/16277691t1hadef.jpg)
Tallinnas Pirital sai eelmisel teisipäeval raskelt viga mootorrattaga liiklusõnnetusse sattunud 23-aastane naine, kes hiljem haiglas suri. Kolmapäeval lisandus musta statistikasse veel üks juhtum, mis leidis aset esimesest umbes kolm kilomeetrit kaugemal.
Politsei sai kolmapäeval kell 20.24 teate raskest liiklusõnnetusest Pirital, kui Ranna teel põrkasid kokku mikrobuss ja mootorratas. Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Kert-Hendrik Sülla sõnas, et mootorrattur sõitis mööda teed Viimsi suunas, kui talle sõitis ette kõrvalteelt peateele keeranud Volkswagen Multivan. 45-aastane mootorratast juhtinud mees suri õnnetuse tagajärjel sündmuskohal. Kaubikut juhtinud raskes seisus 40-aastase naise viis kiirabi haiglasse. Haiglasse toimetati ka autos kõrvalistmel väiksemaid vigastusi saanud 36-aastane mees. Tagaistmel istunud kolme- ja viieaastased lapsed viga ei saanud.
Neljapäeva lõunaks oli õnnetuspaiga juurde murule toodud küünlaid, teel oli märgata veel jälgi ning sündmuspaika märgistavaid jooni.
Sotsiaalmeedias spekuleeritakse kokkupõrke tagajärgi hinnates, et juht võis sõita lubatust tunduvalt kiiremini.
Teelõigul, kus õnnetus juhtus, on suurim lubatud sõidukiirus 50 kilomeetrit tunnis. Põhja prefektuuri liiklussüütegude menetlusgrupi juht Jelena Mirošnitšenko ütles, et kõik täpsemad asjaolud on veel selgitamisel. Sotsiaalmeedias spekuleeritakse kokkupõrke tagajärgi hinnates, et juht võis sõita lubatust tunduvalt kiiremini.
/nginx/o/2024/08/08/16277693t1h6cb7.jpg)
/nginx/o/2024/08/08/16277694t1hc90b.jpg)
Üheksa päeva varem hukkus liiklusõnnetuses Pärnamäe teel, kus lubatud kiirus on 30 kilomeetrit tunnis, vastu posti sõitnud mootorrattur. Mis kiirusega naine sõitis, ei ole teada. Politseile andsid juhtunust teada möödujaid. «23-aastane rattur sai õnnetuses üliraskelt viga ning ta viidi haiglasse. Paraku olid tema vigastused nii rasked, et meedikutel tema elu päästa enam ei õnnestunud,» rääkis Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Lev Gratšov. Rattal oli vaid noor naine, kes oli kaine, juhtimisõigusega ning kandis kiivrit, kaassõitjaid ei olnud.
Motohundi koolitaja ja sõiduõpetaja Raino Verliini hinnangul teevad mootorratturid liikluses palju vigu, mis on tingitud koolitusest. «Täna on terve hunnik koolitajaid, kes näevad selles kiiret rahateenimisvõimalust ja teevad selle asja nii-öelda üle nurga,» ütles Verliin. Ta kritiseeris võimalust läbida teooriaõpe internetis, sest nii ei ole võimalik muuta inimese liikluskäitumist. Ka eksamineerimisnõuded ei kannata tema sõnul kriitikat. «Sõidueksami võib ära teha ka õpilane, kes reaalselt ei oska ohutult sõita.»
Stereotüüpset mootorratturite uljust kommenteerides sõnas ta, et see on igal mootorratturil kahe kõrva vahel kinni. «Pole midagi teha, ka 40-aastases mehes on peidus poisike. Kui ta saab selle tsikli kätte ja tajub, kui hästi see kiirendab ja kui mõnus on sellega kiirendada, siis ta enam ei hinda ohte adekvaatselt ja toob need kiirendused linnapilti.»
:format(webp)/nginx/o/2024/08/08/16277692t1hd5b3.jpg)
Verliin mõistab, miks koolituskvaliteet lonkab, sest on loogiline, et inimene otsib odavaimat valikut. «Kui sa oled ostnud endale odava motokoolituse, siis õnn, kui sa saad selle kräpi kätte nii, et käid lihtsalt külili,» nentis ta. Ta lisas, et transpordiametile on antud soovitused eksamitingimuste muutmiseks. «Ilmselt mõnel koolil on seal rohkem käpp sees ja saab lobitööd teha.»
Politsei- ja piirivalveameti andmetel on alates 2020. aastast juhtunud igal aastal mootorratturitega üle 100 liiklusõnnetuse, enim 2022. aastal, kui õnnetusi oli kokku 118. Eelmisel aastal hukkus seitse mootorrattajuhti, tänavu on neid olnud juba viis. 7. augusti seisuga on tsikliõnnetusi olnud 75, kus sai viga 68 mootorratturit.