/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
/nginx/o/2024/08/21/16303853t1ha9ce.jpg)
Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) nõukogu võttis teisipäeval toimunud istungil vastu uue põhikirja, millest on eemaldanud viide Moskva patriarhaadile. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus leiab, et MPEÕK ei saa oma uueks nimeks võtta Eesti Õigeusu Kirik.
20. augustil toimus Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Eugeni juhtimisel Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku nõukogu teine istung, mille eesmärk oli kiita heaks kiriku suurem halduslik iseseisvus. Kirik võttis arvesse ka riigiga läbirääkimisel saavutatud kokkuleppeid.
Nõukogu kiitis heaks kiriku põhikirja uue versiooni, mis kinnitab kiriku administratiivset, majanduslikku ja hariduslikku sõltumatust, samuti sõltumatust tsiviilküsimustes.
Lisaks muudeti patriarhi 1993. aasta tomosele viidates kiriku nimi – nüüd on selleks Eesti Õigeusu Kirik.
Nõukogu istungil osales video vahendusel ka Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku pea metropoliit Eugeni.
«Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik sai oma tegevuse aluseks oleva tomose Konstantinoopoli patriarhaadilt 1923. aastal. 1945. aastal saatis Moskva patriarhaat Eesti Õigeusu Kiriku laiali ning alustas kanooniliselt ebaseaduslikku tegutsemist Eestis,» rääkis Postimehele Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus.
«1993. aastal taastas Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik pärast okupatsiooniaastatel eksiilis järjepidevuse hoidmist oma tegevuse Eesti Vabariigi territooriumil ning 1996. aastal taastas Konstantinoopoli patriarh Bartolomeos 1923. aasta tomose. Inglise, prantsuse ja kreeka keeles kasutab Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik nimetust Eesti Õigeusu Kirik ajaloolise järjepidevuse alusel,» rääkis metropoliit Stefanus.
Ta selgitas, et kui Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh Jeremias II andis Moskva kirikule autokefaalia 1590. aastal, siis soovis Konstantinoopol anda Moskva kiriku jurisdiktsiooni alla ka Balti riigid, ent Moskva keeldus sellest põhjendusega, et Balti riikides puuduvad venelastest õigeusklikud. Seejärel küsis tsaar Peeter I Konstantinoopolilt õigust laiendada Vene Õigeusu Kiriku jurisdiktsiooni Eesti- ja Liivimaale 1710. aastal, kuid toonane patriarh Athanasius V keeldus sellest, kuna Balti riigid kuuluvad Konstantinoopoli jurisdiktsiooni alla.
«1978. aastal esitas sama taotluse toonane Moskva patriarh Aleksius II, ent toonane oikumeeniline patriarh Demetrios I keeldus sellest taas, rõhutades, et kõikjal maailmas elavad Eesti õigeusklikud kuuluvad Konstantinoopoli patriarhaadi haldusalasse. Konstantinoopoli patriarh siiski soostus sellega, et Moskva õigeusu kirik võib pakkuda okupeeritud Eestis õigeusklikele hingelist tuge, ent ei midagi muud,» märkis Stefanus.
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus on teinud Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikule vennaliku pakkumise taastada kanooniliselt legitiimne olukord ning lahendada praegune olukord Vene vikariaadi loomisega Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikus.
Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik ei ole Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikult veel vastust saanud.