/nginx/o/2021/11/02/14178643t1hf8ee.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/07/25/16243483t1he717.jpg)
Peaminister Kristen Michal rääkis valitsuse pressikonverentsil, et valitsus jõuab ilmselt tuleval nädalal kokkuleppele, kuidas maksustada ettevõtteid julgeolekumaksuga. Tema sõnul on lisaks kasumi ja palgafondi maksustamisele laual veel teisigi variante.
Kristen Michal ütles, et selle üle, milline saab olema ettevõtete julgeolekumaksuga maksustamise alus, veel vaieldakse. Peaminister avaldas lootust, et otsuseni jõutakse tuleval nädalal. Ta lausus, et välja on pakutud erinevaid lahendusi ja ka selliseid, mida avalikkuses arutatud ei ole.
«Ka see, et mitte kasutada maksustamise alusena kasumit, pärineb originaalis ettevõtjatelt. See on kaubanduskoja idee, kuna selle alus oleks lihtsam. Hiljem on see idee omistatud Jürgen Ligile. Ma arvan Jürgen kannatab välja ka selle debati, ei juhtu midagi.»
Michal selgitas, et kõiki mõtteid arutakse koos koalitsioonipartneritega ja on loomulik, et olulistes küsimustes väljendab igaüks oma positsioone. Ta lisas, et kokkuleppimine toimub kõigepealt omavahel ja seejärel, antakse sellest avalikkusele teada.
«Nii et need debatid jätkuvad ja järgmisel nädalal tuleb otsus. Käime kõik võimalused läbi ja seejärel see maksufestival lõpeb ka ära.»
Kuna Eesti 200 oli varem teatanud, et nemad palgafondi maksustamist ei toeta, pidas Eesti 200 esimees Kristina Kallas vajalikuks selgitada, et nende erakond on kogu aeg olnud alternatiividele avatud ja tegelikult ei tulnud vastuseis palgafondi maksustamisele otse puusalt tulistades. Ta lausus, et Eesti 200 vaates on vaja vastu võtta selline otsus, mis majanduskeskkonda võimalikult vähe mõjutab. «Pärast neid mõjuanalüüse, mis me saime palgafondi maksu puhul, tuli ka Eesti 200 otsus, et see ei ole parim alternatiiv.»
Kallas tõi välja, et isegi kui palgafondi maksustamine toob eelarvesse rohkem vahendeid, lööb ta neid majandussektoreid, mis on majanduskriisis kõige rohkem pihta saanud, nii et riskid majanduskasvu pidurdamiseks on oluliselt suuremad. «Me peame tegema maksuotsuseid lähtuvalt sellest, mis ettevõtete konkurentsivõime taastamist kõige vähem mõjutab.»
Kallas sõnas, et ka Eesti 200-l on veel ettevõtjate poolt esitatud alternatiivseid ettepanekuid, mida valitsuses arutada.
Regionaalminister Piret Hartman lausus, et sotsiaaldemokraatidele ei meeldi samuti maksud ja nende tõstmine meeldib neile veel vähem, aga kui me tahame oma riiki ülal pidada, siis on paratamatu, et kulud kasvavad ja kuskilt tuleb kate leida. Ta lisas, et erinevad ettepanakud tuleb üle vaadata, aga sotsid on pigem seda meelt, et tõsta ei tohiks inimestega seotud makse.