Imestasin juba aastaid tagasi Eesti autojuhtide tähelepanelikkuse ja mõistvuse üle, märgates, et väga paljud peatusid vöötraja ees ja andsid mulle teed, kui ma harjumuspäraselt jalgrattal tasakaalu hoides ülesõiduvõimalust ootasin. Vana seadus ei pannud autojuhtidele selleks mingit kohustust, hoopis mina oleksin pidanud tee ületamiseks alati sadulast maha tulema (ülimalt tüütu ju!) – kes ratast käekõrval hoiab, muutub jalakäijaks ja tema tuleks üle tee lasta nii vana kui uue seaduse järgi.
Tellijale
Marti Aavik: äkki segane sõidabki ette
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.