Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon pidas täna avaliku istungi, kus arutas riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruannet ja riigikontrolli hinnangut sellele. Rahandusminister Jürgen Ligi toonitas istungil erikomisjoni juhile Urmas Reinsalule, et ta ei ole raamatupidaja.
Erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu (Isamaa) küsis rahandusminister Jürgen Ligilt (RE), kas tõesti jäi eelmisel aastal riigil kasutamata 2,5 miljardit eurot. «Kas teie hinnangul sellised erinevused on normaalsed?» küsis Reinsalu.
«Ma ei ole päris arvepidaja, kes numbrit täpselt ütleb. Ma arvan, et Eestis on asjaajamine rahanduses korras. Objektiivseid põhjendusi on üksjagu ja üks nendest on ka subjektiivne – kõik planeerivad rohkem raha, kui kulutada suudetakse. Siin on sotsiaaltoetused ja euroraha, nüüd on ka kinnitus kaitseministeeriumi puhul,» rääkis Ligi ja lisas, et pidevalt parandatakse planeerimisi, et need oleksid täpsemad.
Reinsalu uuris, kuidas sai valitsus alles selle aasta juuniks teada, kui palju raha jäi eelmisel aastal kasutamata ning kui palju saab üle tõsta. «Ma ei tunne ennast üldse raamatupidaja seisuses. Sulle meeldib rohkem rääkida sellest, minule meeldib vähem raamatupidamisest rääkida. Ma võin sulle memost midagi rääkida, kuid sa oled ise ka seda lugenud. Kellegi suur töövõit see ei ole, sinu oma ka mitte. Püüame parandada. Ma annan pigem sõna ametnikele. Aga olgu, räägi edasi,» vastas Ligi.
Siis küsis Reinsalu, kui palju raha jääb sel aastal kasutamata. «Ma ei ole kassapidaja ega prognoosija ega ka raamatupidaja. Küsi ametnikelt, nad võivad sind varustada numbritega. Jooksev prognoosimine on väga eksitav. Ma olen briifi saanud, milline on see prognoos. See miinus kipub olema nõks suurem kui eelmisel aastal,» vastas Ligi.
«Üks on prognoos... Kui palju on riigil sellel aastal vahendeid kasutada?» uuris Reinsalu.
«Ära korda seda küsimust ühes ega teises vormis. Küsi need küsimused ette, kui sa väga oled huvitatud,» vastas seepeale Ligi.
Riigikontrolli kriitika
Riigikontroll leidis oma auditis, et üldiselt on riigi 2023. aasta majandustehingud kooskõlas seadusega, kuid leidis raamatupidamise aastaaruannet auditeerides ka vigu, millest kaks ulatusid üle 100 miljoni euro.
Näiteks majandusministeeriumi ja regionaalministeeriumi eelarves oli osa tehinguid valel real, mistõttu oli riigieelarve seadusega võrreldes tegelikkuses tehinguid ligi 122 miljoni euro jagu rohkem. Ka kaitseministeerium näitas mulluse eelarve täitmise aruandes ligi 190 miljoni euro väärtuses kaitseotstarbelisi varasid, mis ei olnud Eestisse jõudnud.
Ka jõudis riigikontroll järeldusele, et riik on toetuste jagamisel olnud helde ja tegutsenud läbipaistmatult: riik planeeris juriidilistele isikutele toetusi 868,2 miljonit eurot, kuid tegelikult jagati neid laiali 3,2 miljardi eest.