:format(webp)/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
/nginx/o/2024/10/07/16403452t1h8c7f.jpg)
See, et omavalitsused alandaksid ametnike ja töötajate palku, ei tule Postimehe usutletud rohkem kui kahekümne valla ja linna juhtide hinnangul kõne alla ega ole võimalikki, vähemasti mitte ilma, et sellele järgneks rahva nurin osutatavate teenuste arvu vähenemise ja nende taseme languse üle.
Anija vallavanem Riivo Noor ütleb, et kui palgad kahaneksid, lahkuksid head ja pädevad spetsialistid lihtsalt töölt. Personali saab tema sõnul vähendada üksnes juhul, kui vähendada ka pakutavaid teenuseid ning lasta nende kvaliteedis latti allapoole. Ent see pole võimalik, väidab ta, sest «kahjuks on viimastel aastatel proovitud kohalikele omavalitsustele kohustusi lisada ja seda ilma rahalise katteta».
Ka Häädemeeste vallavanem Külliki Kiiver märgib, et riik kärbib kulusid niimoodi, et annab valdadele tööülesandeid juurde, kuid raha nende täitmiseks mitte. Näiteks on sotsiaalvaldkonnas tulnud juurde lastekaitsega ja samuti hooldusreformiga seotud kohustusi.
Kummatigi on omavalitsuste võimalikud kärped olnud arutelul regionaalministeeriumis, teab öelda Saue vallavanem Andres Laisk, ehkki tema värskeima info järgi on see teema praegu päevakorrast siiski maas. Tema sõnul pole neid omavalitsusi, mille elanike arv kasvab – nende hulka kuuluvad kõik Tallinna ja Tartu ümbruse vallad –, võimalik kärpima sundida. «Seda enam, et tulumaksuseaduse muudatusega meilt juba võeti suured summad tulubaasist maha,» lisab ta. Laisk viitab nn Robin Hoodi plaanile, mille järgi läheb omavalitsuste tulubaas ümberjagamisele nii, et osa rikkamate omavalitsuste tulust laekub vaesematele.
Miks tuleks omavalitsuste kulusid vähendada, kui tulubaas peaks olemasoleva maksusüsteemiga olema tagatud?
Sillamäe linnapea Tõnis Kalberg
Sillamäe linnapea Tõnis Kalberg (KE) nendib, et omavalitsuste kulude vähendamise küsimus on ka keeruline õiguslik küsimus. «Miks tuleks omavalitsuste kulusid vähendada, kui tulubaas peaks olemasoleva maksusüsteemiga olema tagatud?» küsib ta. Kuna ükski maks, kust laekub omavalitsuste tulu, ei kahane, pole kärpimiseks alust, viitab ta.
Samuti väljendab Kalberg kahlust, kas kokkuhoiu nimel on võimalik vähendada personali. Kas või sellepärast, et paljude ametikohtade kvalifikatsiooninõuded on standardiseeritud. «Keegi ei sooviks, et kaubanduskeskusele annaks ehitusloa välja insenerihariduseta inimene või et lapsi õpetaks õpetaja kvalifikatsioonile mittevastav inimene,» näitlikustab ta.
Sellegipoolest tunnistab Tartu vallavanem Jarno Laur (SDE) end uskuvat, et kokkuhoid ja kärpimine on enamiku Eesti omavalitsuste viimaste aastate argipäev. Näiteks vähendas Tartu vald mullu sügisel ametnike arvu just selle mõttega, et kui eelarveline palgakulu ei muutu, saab vähemasti tõsta palkasid, mis aitab ülal hoida inimeste motivatsiooni.
«Olen seda meelt, et pole õige öelda, et kärpida ei saa,» lausub Laur. «Ikka saab. Siis tuleb alustada nendest asjadest, mis on mittekohustuslikud. Seadusega pandud ülesandeid tuleb täita, aga muud saab teha siis, kui selleks on võimalus.» Ehk raha ja inimesed.
Teenuste pealt on siiski väga raske midagi kärpida, väidab Kiili vallavanem Aimur Liiva (PP). «Selge on, et lasteaeda ja kooli me laiali saata ei saa,» nendib ta. Hoolimata sellest, et tulud pole Liiva sõnul Kiili vallas laita, on nad olnud tõsiselt hädas nii lasteaia- kui koolikohtade tagamisega, nii nagu seadus nõuab. «Kohustuslikud kulud on väga suured.»
Ent Liiva möönab, et absoluutselt kõik, mida vald teeb, ei ole siiski vältimatult vajalik. «Näiteks ilma lillepeenarde või jõulukuusetuledeta saab ka täitsa vabalt elada,» ütleb ta. «Seadus ei nõua otsesõnu ka tänavate valgustamist. Ja muusikakooli pidamist. Ja valla kollektiivide osalemist laulu- ja tantsupeol.» Ta resümeerib: «Iseasi, kui palju selle pealt kokku hoiab. Ja mis elu see on.»
Kui kuskilt peaks saabuma korraldus, et omavalitsusedki peavad andma ühise panuse Eesti kärbetesse, ei jää Liiva nägemuses üle muud, kui viia kõik teedesse ja tänavatesse minevad investeeringud nulli ning kõik planeeritud hoonete remondid samamoodi.
Kui kuskilt peaks saabuma korraldus, et omavalitsusedki peavad andma ühise panuse Eesti kärbetesse, ei jää Liiva nägemuses üle muud, kui viia kõik teedesse ja tänavatesse minevad investeeringud nulli ning kõik planeeritud hoonete remondid samamoodi. Ent sellestki ei pruugi piisata, oletab ta. Mingite väikeste asjadega, et jätame rahvamajas mõned üritused ära või valla sportlased Eestimaa suvemängudele saatmata, tema sõnul tuntavat kärbet kokku ei korja.