/nginx/o/2016/02/26/5098707t1h3f66.jpg)
/nginx/o/2020/11/11/13469793t1hff6b.jpg)
/nginx/o/2024/10/08/16405746t1hd9a6.jpg)
Euroopa Liit on hakanud võitlema riidejäätmetega ja 2025. aastast pole lubatud rõivaid ja tekstiilijäätmeid olmejäätmetega ühte prügisse visata. Tarbijale võib see tähendada lisakulu.
Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna juhataja Peep Siim rääkis, et eesmärk on vähendada tekstiilitootmise mõju, panna tootjad vastutama tekstiiltoodete olelusringi eest ja toetada tekstiilijäätmete säästvat käitlemist. «Selleks on tarvis kiirendada tekstiilide eraldi kogumise, sorteerimise, korduskasutamise ja ringlussevõtu sektori arengut,» ütles ta.
Euroopa Teadusuuringute Ühiskeskuse hinnangul lastakse Euroopa Liidus turule umbes 12 miljonit tonni tekstiili aastas. Tekstiilijäätmeid tekib aastas üle 92 miljoni tonni. Eesti uuringu andmeil tekkis 2022. aastal ligikaudu 18 103 tonni tarbijajärgseid tekstiilijäätmeid, millele lisandus 1738 tonni tekstiilitööstuse jääke.
Uuest aastast tekib kohalikel omavalitsusel (KOV) kohustus pakkuda pakkuda ka tekstiilijäätmete eraldi kogumise teenust.
«Üle 80 protsenti KOVidest on tekstiilijäätmete liigiti kogumiseks valmis,» lausus Siim. Ametnik ütles, et üldjuhul on KOVid korraldanud tekstiilijäätmete vastuvõtmise oma jäätmejaamas. Umbes 20 omavalitsust plaanivad tekstiilijäätmete vastuvõtmise korraldada jäätmeveo raames mõnel korral aastal. «Tekstiilijäätmete kogumine võib toimuda ka avalike konteineritega.»
Taaskasutuskeskustesse
Lääne-Viru jäätmekeskus toimetab riidekonteineritesse kogutud kraami taaskasutus- ja heategevusorganisatsioonile Humana. Nad tegelevad jäätmekäitlusega mitmes omavalitsuses. Tegevjuht Priit Raamat sõnas, et ettevõte tühjendab kasutatud rõivaste kogumiseks mõeldud konteinereid kolm korda nädalas. Nende hallata on kolm-neli sellist konteinerit Rakveres, üks Rakvere, Vinni ja Kadrina vallas. «Kui varem tassisid inimesed kokku igasugust kaltsu, siis nüüd on nad hakanud aru saama, et kui riie on katki ja läbi kulunud, siis ei ole mõtet seda [riide]konteinerisse panna, vaid läheb ikkagi olmejäätmetesse,» ütles ta. Uus kord võib selle teadmise nüüd jälle tagasi pöörata.
Ühiskondliku ettevõtte Sõbralt Sõbrale tegevjuht Maiko Kesküla tõi välja, et oluline küsimus on, kas inimene peab selle eest maksma.
Ühiskondliku ettevõtte Sõbralt Sõbrale tegevjuht Maiko Kesküla tõi välja, et oluline küsimus on, kas inimene peab selle eest maksma. «Kui ta peab seda tegema, siis taas- ja korduskasutajatele võib see tähendada, et jääke hakatakse tooma meie kogumiskastidesse ja kauplustesse koos prügi ja korduskasutuseks kõlbmatu tekstiiliga,» lausus Kesküla. Tema sõnutsi on juba praegu 10–20 protsenti toodust selline, mis korduskasutuseks ei kõlba.
Rääkides riidejääkide töötlemisest, nentis Raamat, et nende mastaabid on selleks liiga väikesed. «Loodame ikkagi sellele mõttele, et mõnele suurele ettevõttele koostööpartneriks minna,» rääkis ta. «Ilmselgelt peab see toimuma mingis suures mastaabis, mis aga nõuab investeeringuid. Loodame, et selline [tekstiili töötlemise tehas] Eestis valmib. Hetkel on see alles jutuks. Riigikogu ja ministeeriumid mõtlevad iga päev uusi asju välja, enne kui mingi asi päriselt jõustub.»
/nginx/o/2024/10/08/16405747t1h2c19.jpg)
Pole head süsteemi
Eesti Kunstiakadeemia (EKA) vanemteadur Reet Aus on moedisainer, kes on jätkusuutliku disainiga tegelenud aastakümneid. Ta oli üks EKA ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse koostööuuringu korraldajatest. Uuring näitas, et tekstiilijäätmete ringlussevõtuks tuleb luua esmane võime nende eeltöötlemiseks, aga selleks on vaja riiklikul tasemel investeerida tehnoloogiatesse, mis võimaldavad purustatud kiumassist luua uusi materjale, millest omakorda oleks võimalik toota uusi tooteid. «Meil ei ole Eestis sorteerimis- ega ringlussüsteemi. Neid kahe kuuga püsti ei pane ega arenda. Tööd on,» lausus Aus.
Meil ei ole Eestis sorteerimis- ega ringlussüsteemi. Neid kahe kuuga püsti ei pane ega arenda.
Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur, moedisainer Reet Aus
«Rõivastele, mis uuesti kandmist ei talu, on vaja spetsiifilisemat sorteerimist ja vaadata, kuhu need jäätmed saata. Sellist võimet Eestis ei ole.» Aus soovitas õppida põhjanaabritelt, kes on sorteerimistehnoloogiaid arendanud. «Aastaga on võimalik korralik purustus- ja sorteerimisliin püsti panna,» ütles ta.
Siim selgitas, et kuna Eesti tekstiilijäätmete kogus on suhteliselt väike, ei pea nende ringlussevõtt ilmtingimata toimuma Eestis, vaid võib olla ka lähiriikides. Eestis tehtud uuring soovitas esmalt rajada sorteerimis- ja purustusliini ja seejärel arendada väikesemas mahus mehaanilist ringlussevõttu. Keemiline riidejääkide töötlemine tähendaks suuremaid investeeringuid ning tarvidust tuua tooret sisse teistest Euroopa Liidu riikidest.
Tööstusjääkide ümbertöötlemiseks on Eestis juba olemas purustusliinid. «Nende liinide saadusest tehakse näiteks madratsite-tekkide sisusid ning mingil määral ka soojustusmaterjali,» ütles Siim. «Küll aga peaksid nii ümbertöötlemise kui ka taaskasutuse mahud olema võrreldes tänasega tunduvalt suuremad.»
Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna juhataja lisas, et arutatakse ka võimalust kehtestada tulevikus tekstiilitootjatele laiendatud tootjavastutus, nagu seda on näiteks pakendite, patareide ning elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmekäitluse parandamisel.
Eesti rõiva- ja tekstiilivood
- Eestis tarbitakse ligikaudu 16 200 tonni uusi rõivaid ja kodutekstiile aastas, mis teeb ühe elaniku kohta 12,2 kg aastas.
- Eestis tarbitakse hinnanguliselt 4100 tonni kasutatud rõivaid ja kodutekstiile ehk 3,1 kg ühe elaniku kohta aastas.
- Tegelik uute rõivaste ja kodutekstiilide tarbimise kogus on aga ilmselt suurem, sest see ei sisalda eraisikute oste välisriikide e-kaubandusest ja välismaalt.
- 2022. aasta seisuga koguti Eestis kasutatud rõivastest ja tekstiilidest liigiti kokku ligikaudu 39 protsenti turule lastud uute rõivaste ja tekstiilide kogusest.
Allikas: tekstiili ringlussevõtu tehnoloogiate uuring ja analüüs