Päevatoimetaja:
Ulla Länts
+372 666 2307

Sukles värvatavale palgamõrvarile: mul on kogu aeg alibi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Andres Sukles kohtumaja trepil.
Andres Sukles kohtumaja trepil. Foto: Andres Haabu

Äripartner Tullio Libliku tapmisele kihutamises süüdistatava Andrus Suklese kaitsjatel on kohtus murda tõeline pähkel – nad peavad veenvalt tõestama, et ärimehe kihutasid palgamõrva tellima politseiagendid.

Harju maakohtus täna jätkunud protsessil kuulati nelja salajast helilindistust, kus Sukles kohtumistel politseiagentidega oma probleemidest äripartner Tullio Liblikuga räägib.

Suklesele tegi ettepaneku Libliku mõrvamiseks politsei, kelle värvatud politseiagent võttis ärimehega ühendust siis, kui politseini jõudis operatiivinfo, et viimane otsib võimalusi Libliku tapmiseks.

Agendinime Lembitu Vares kandnud politseiagent kohtus Suklesega esimest korda 19. augustil 2010. aastal Tallinna Sikupilli kaubanduskeskuse kohvikus, kus algselt räägiti Suklese huvist hankida ebaseaduslik summutiga tulirelv.

Mitukümmend minutit kestnud ja suure taustamüra tõttu halvasti kuuldava vestluse salajase salvestise lõpus ütleb Sukles selgesõnaliselt: «Jah, ma olen huvitatud.»

Neli päeva hiljem, 23. augustil said mehed samas kohas uuesti kokku. Ent siis hakkas politseiagent Vares rääkima võimalusest hankida palgamõrvar ja pakkus välja konkreetse mehe, kes võib Suklesele ise helistada.

Helisalvestiselt on kuulda, kuidas agent Vares räägib Suklesele, et tal tuleb seejärel tapjaga juba omavahel kokku leppida, mida ja kuidas tegema peab. Taustaks mängib meeste vestlusele sel hetkel baaris üheksakümnendate aastate menulaul «Just another day» (Järjekordne päev – RB) Jon Secada esituses.

«Ainus jama on see, et tonni (tuhandet eurot – R. B.) tahaks ta ette,» selgitab mikrofoni kandnud politseiagent.

25. augustil saigi Andrus Sukles end palgamõrvariks pakkunud teise politseiagendiga kokku. Kriminaalasja materjalides kannab see isik nime Aleksei Siljavetš. Esimese kohtumise salvestisel räägivad mehed potentsiaalsest ohvrist ja raha maksmisest.

Konkreetsemaks läks asi päev hiljem, kui Sukles vaid vene keeles kõnelenud politseiagendi Sikupilli keskuse parklas oma autosse võttis ja täpseid juhiseid jagama asus – ta andis palgamõrtsukale Libliku foto, mehe harjumuspärase liikumise trajektoori Tallinnas ja ettemaksuna tuhat eurot.

Helisalvestisel on kuulda, kuidas autoroolis olev Sukles kirjeldab tapjale Libliku tumesinist Audit ja tema toonase elukaaslase ja lapse ema Citroëni. Sikupilli keskuse juurest sõitsid mehed Uus-Tatari tänavale, kus Liblik Tallinnas äri ajades ühe korterelamu seitsmenda korruse korteris peatus.

Teel sinna rääkis Sukles, kuidas Liblik ühes teises kriminaalasjas (maadevahetus – RB) riiki pettis ja selle eest kohtu all on. Suklesega vestlev politseiagent mängis Tallinnas orienteerudes rumalukest ja nii selgitas Sukles talle lahkelt, kus nad täpselt liiklevad. Nii räägib ta Liivalaia tänavat mööda sõitmisest ja seal asuvast suurest Hansapangast (toona oli see siiski juba Swedbank – RB).

Tagantjärele tarkusena võinuks taoline naiivsus Suklese ettevaatlikuks teha, sest taoline olukorra kirjeldus sarnaneb väga sellele, et hiljem oleks meeste liikumist lihtsam tõendada. Ent Sukles ei osanud sel hetkel midagi kahtlustada.

Ta rääkis ja näitas palgamõrtsukale Vabaduse platsil asuvat Mosaiigi kohvikut, mida Liblik külastada armastavat. Lisaks Tõnismäel Tuvi tänaval asuvat korterit, kus Liblik aeg-ajalt oma täisealistel tütardel külas käis.

«Mis kasu sul on, kui teda enam pole,» küsib mõrtsukat mängiv politseiagent, kui kuulis, et ohver on Suklesele raha võlgu.

«Ma ei saa ehitada, sest ta blokeerib. Mul on vaja homme raha teha,» selgitab Sukles salvestisel.

Kui tapja uuris ärimehe alibi kohta, vastab Sukles. «Mul on kogu aeg alibi. Ma olen terve päeva koos inimestega.»

Viimaseks jäänud kohtumise lõpus küsib palgamõrvaga nõustunud politseiagent endale paar-kolm päeva aega. Selleks, et ta saaks endale Libliku liikumistest ülevaate.

Enne, kui mõrtsukas töö ära lubas teha, lubab ta helisalvestisel, et ütleb Suklesele millal asi toimub. Selleks, et ärimees saaks alibi tarbeks Tallinnast lahkuda.

Niimoodi üksiku tõendina hinnatuna on raske vastu vaielda süüdistusele, et Sukles soovis Libliku tapmist. Ent riigiprokuratuuri ja Suklese kaitsjate vaidluse sisu seisneb selles, et ärimehe kihutas palgamõrva tellima politsei ise.

Suklesel on kavas kohtusse tunnistajaks kutsuda oma endine advokaat Indrek Leppik, kellele ärimees mõnikümmend minutit enne politseiagendiga toimunud esimest kohtumist avaldas, et ta ei soovi Libliku kadumist, vaid proovib temaga äri jätkamiseks leida kompromissi.

Tagasi üles