Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Aasta põllumees on teravilja- ja piimatootja (1)

Copy

Tänavuse põllumehe tiitli pälvis Lääne-Virumaal tegutsevate Muuga ja Laekvere põllumajanduse osaühingute juht Margo Klaasmägi.

Klaasmägi arendab Vinni vallas korraga mitut põllumajandusfirmat, kasutab põldudel säästvaid tehnoloogiaid ja annab maal tööd 80 inimesele.

Klaasmägi juhib Lääne-Virumaal Muuga ja Laekvere põllumajanduse osaühinguid, kus peetakse piimakarja, kasvatatakse teravilja ja rapsi. Ta vastutab maade harimise eest enam kui 4200 hektaril, lautades on tuhandepealine veisekari, neist 500 lüpsilehmad. Osaühingud kuuluvad Eesti erakapitalil ettevõttele Artiston Grupp.

Klaasmägi juhtimisel on põllumajandustootmine muutunud aastatega tõhusamaks, investeeritud on loomakasvatushoonetesse ja põllutehnikasse. Järgitakse uusimaid teadussaavutusi, et ökonoomselt ja keskkonda säästvalt majandada. Kuna asutakse nitraaditundlikul alal, kus väetiste kasutus on piiratud, siis muldade rikastamiseks kasvatatakse vahekultuure, väetamisel rakendatakse uusimat tehnoloogiat ja tehakse koostööd teadlastega. Aktiivse rahvamehena on Klaasmägi aidanud Lääne-Virumaal kaasa ka kohaliku elu edendamisele.

President Karis: võime Eesti põllumeest ja tema tarkust usaldada

«Eesti põllumees on alati hinnanud haridust, hinnanud ja kasutanud meie oma ülikoolide ja teadlaste töid, mis põhinevad Eestis tehtud uuringutele ja arvestavad piirkonna eripäradega. Praegu on teadusele ja uutele tehnoloogiatele tuginev põllumajandus põllumeeste igapäevase elu lahutamatu osa. Seega võime Eesti põllumeest ja tema tarkust usaldada,» ütles president Alar Karis Aasta Põllumees 2024 auhinda üle andes.

Riigipea sõnul peab põllumeeste arvamust usaldama ka siis, kui kehtestame uusi piiranguid, reegleid ja regulatsioone, sest see usaldus oma tootjate teadmiste ja oskuste vastu aitabki Eesti põllumajandusel kesta.

«Kui me ei taha, et Eesti põllumajandustoodang muutuks vaid kalliks luksuskaubaks, siis ei saa kes-teab-kust-tulnud uute normide kehtestamisega uisapäisa edasi liikuda, vaid Eesti teadlased ja põllumehed olgu need, kes regulatsioonide rägastikus tee leiavad. Selleks tuleb nende nõuandeid ja kogemusi kuulata,» ütles president Karis.

«Ärme lämmata meie põllumeest ülemäärse reguleerimisega. Meie ettevõtted, ka põllumajanduses on konkurentsis edukad siis, kui me ise ei lisa Euroopa Liidu reeglitele mõtlematult nõudeid oma poolt juurde.»

President Karise sõnul peaksime uute reeglite ülevõtmisel mõtlema, kas need võimaldavad meil midagi oma õiguses lihtsamaks ja paremaks teha.

Aasta põllumees

Tänavusele Maalehe ja põllumajandus-kaubanduskoja aasta põllumehe konkursile esitati kokku üheksa kandidaati seitsmest maakonnast.

Tiitlid püüdsid talupidajad ja põllumajandustootjad Pärnumaalt, Lääne-Virumaalt, samuti Põlva-,Valga- ja Võrumaalt ning Tartumaalt ja Hiiumaalt. Põllumehed konkureerisid lihaveiste ja piimakarjaga, samuti mahepiima tootmisega.

Esindatud oli teravilja- ja maisikasvatus, maitse- ja ravimtaimede kasvatus ning mahemarjakasvatus ja mahlade tootmine.

Võitja saab auhinnaks traditsioonilise «Külvaja» kuju.

Tagasi üles