Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Parempoolsed: valimisõigust saab piirata põhiseadust muutmata (3)

Copy
Parempoolsed. Foto on illustratiivne.
Parempoolsed. Foto on illustratiivne. Foto: Konstantin Sednev

Parempoolsete töörühm leidis, et Venemaa kodanike valimisõiguse piiramiseks ei ole vaja enne järgmisi kohalikke valimisi tingimata muuta põhiseadust.

Leo Kunnase esitatud ja koostöös Parempoolsetega valminud seaduseelnõu, mis taotleb Venemaa kodanike valimisõiguse piiramist kohalike omavalitsuste valimise seaduse muudatusega, tugineb põhiseaduses antud võimalustele.

«Seadusega saab piirata põhiõigust juhul, kui põhiseadus annab selleks volituse. Välismaalaste valimisõiguse puhul on see volitus olemas, viitena hääletamisõiguse puhul seaduses sätestatud tingimustele. Meie eelnõu põhineb põhiseaduse paragrahvil 11, mille kohaselt õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega,» märkisid Parempoolsed.

Valimisõiguse piiramine on ajutine

Piirangu kooskõla põhiseadusega tuleb Parempoolsete selgitusel tänasest olukorrast. «Riigikogu on Venemaa tunnistanud terroristliku režiimiga riigiks. See riik peab agressorina sõda vaba riigi, Ukraina vastu. Seda arvesse võttes tegeleb meie eelnõu ainult terroristlikuks režiimiks kuulutatud riigi kodanike valimisõigusega, selle jõustudes säilitavad valimisõiguse kõik Eestis alalise elamisloa alusel elavad muude riikide kodanikud,» lisasid Parempoolsed.

Valimisõiguse piiramine on erakonna hinnangul ajutine. Parempoolsete ja Leo Kunnase eelnõu taotleb valimisõiguse peatamist kindlalt määratud aja jooksul, kuni kehtib riigikogu hinnang, et Venemaa on terroristlik režiim.

«Me räägime ainult poliitilisest õigusest. Mõistagi ei too see kaasa mingeid piiranguid inimeste muudele põhiõigustele või inimõigustele. See tähendab, et meie pakutud piirang on asjakohane, ajakohane ja mõõdukas,» leiavad Parempoolsed.

Eesti kodanike valimisõigus pole absoluutne

Isegi Eesti kodanike valimisõigus pole Parempoolsete meelest absoluutne.

«Põhiseaduse paragrahv 58 annab võimaluse seadusega piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kelle on kohus süüdi mõistnud ja kes kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Põhiseadus ei ole selles suhtes absoluutne, vaid annab võimaluse. Seda võimalust kohalike omavalitsuste valimise seadus kasutabki: paragrahv 5 lg 4 sätestab, et hääletamisest ei võta osa isik, kelle on kohus süüdi mõistnud ja kes kannab karistust kinnipidamiskohas,» märkisid Parempoolsed.

«Eeltoodust nähtub, et parlamendi enneolematut koosmeelt vajava põhiseaduse muudatuse kõrval tuleks samal ajal keskenduda ka märksa vähem toetushääli nõudvale kohalike omavalitsuste valimise seaduse muutmisele. Selliselt on välistatud olukord, kus vastu kevadet tõdetakse, et põhiseaduse muudatuse osas üksmeelt ei saavutatud ja teiste lahendustega on ka hiljaks jäädud,» ütles Parempoolsete juht Lavly Perling.

Julgeoleku kindlustamine

«2025. aasta kohalikel valimistel terroristliku režiimiga riigi kodanike valimisõiguse piiramine on meie julgeoleku kindlustamise, mõjutustegevuse vähendamise ja riigi enesekehtestamise seisukohalt möödapääsmatu. Seda tuleb teha vaid õigusriigile kohaselt,» lisas Perling.

«Meie eelnõu ei välista põhiseaduse muutmist, vaid on kiire ja õiguskindel meetod, kuidas juba järgmistel valimistel Vene kodanike valimisõigust piirata ja säilitab samas võimaluse jätkata arutelu põhiseaduse muutmise vajaduse üle,» selgitas ta.

Perlingu sõnul on valimisõiguse piiramine vältimatult vajalik, seda rõhutavad juba Moldova ja Gruusia hiljutised näited.

«On ilmne, et Vene inforuumis elavad inimesed – ilmselgelt elavad seal näiteks palju meie kaasmaalased, kes pole 30 aasta jooksul pidanud vajalikuks Eesti kodakondsust taotleda – hääletavad valimistel enda peamiste infokanalite soovituste järgi. See tähendab otsest ohtu, et mitmes Eesti linnas tulevad võimule Kremli-meelsed jõud,» lausus Perling.

Peale selle on tema sõnul Vene kodanikel kohustused Venemaa ees, Eesti vaatest kõige ohtlikum neist on kohustus teenida Vene sõjajõududes.

«Me ei saa riskida sellega, et Venemaa ees sõjaväekohustust kandvad inimesed saavad Eesti elu oma otsustega mõjutada,» ütles Perling.

Tagasi üles