/nginx/o/2013/07/05/1875346t1h0782.jpg)
/nginx/o/2012/04/18/1063096t1hb7fd.jpg)
Pärast 2014. aastat, kui suurem osa NATO vägedest peaks Afganistanist lahkuma, plaanib Eesti sealse politsei ja sõjaväe ülalpidamist toetada umbes 500 000 dollariga aastas. Praeguste hinnangute järgi peaks rahvusvaheline kogukond pärast 2014. aastat Afganistani julgeolekujõudude toetuseks välja käima umbes 4,1 miljardit dollarit aastas.
«Kui vaadata ka meie senist panustamist Afganistani, siis see on meile tänase seisuga jõukohane, et anda aastatel 2015–2017 umbes pool miljonit dollarit,» selgitas välisminister Urmas Paet pärast eile Brüsselis NATO välis- ja kaitseministrite vahel toimunud Afganistani-teemalist arutelu.
«Samas on sinna üle kolme aasta aega,» jätkas välisminister. «Eks kindlasti sõltub palju ka sellest, kuidas olukord Afganistanis areneb, kuidas julgeolekujõududega lood on ja muidugi ka meie oma eelarvelisest võimekusest. Täna ei saa välistada, et see summa võib olla ka mõnevõrra suurem.»
Lisaks julgeolekujõudude toetamisele jääb Afganistan Paeti kinnitusel Eesti arengukoostöö prioriteetriikide hulka pärast 2014. aastat ka sellistes klassikalistes valdkondades nagu tervishoid ja haridus.
Tänavu annab Eesti arengukoostöö raames Afganistanile 655 000 eurot. Sellele lisandub üle 400 000 euro seal töötavate tsiviilekspertide lähetuskuludeks.
Eesti on Afganistani lähetanud Helmandi provintsi tervishoiusüsteemi arendamist korraldava meditsiinieksperdi, neli tsiviileksperti euroliidu politseimissioonile ja kolm politseinikku NATO väljaõppemissioonile.
Paeti sõnul peaks lähiaastail Afganistani saadetud tsiviilekspertide arv jääma samaks. Seda, mis tehakse pärast 2015. aastat, praegu veel otsustatud pole.
Eesti suurim panus nii inimeste kui ka raha mõttes on siiani olnud sõjaline. Ühtekokku on Afganistanis rohkem kui 150 sõjaväelast, kellest suurema osa moodustab jalaväekompanii Helmandis, ja nende teenistus läheb tänavu maksma 9,1 miljonit eurot.
Praegu on Eesti Afganistanis esindatud ka Kabulis resideeriva asjuri näol. Paeti sõnul on veel vara öelda, kas sõjaväelaste lahkumine tähendab ka Afganistani asjuri kohast loobumist.
«Ka see sõltub ühtpidi sellest, milliseks kujuneb julgeolekuolukord, ja teisalt ka sellest, milline on selleks ajaks Eesti huvi kahepoolselt Afganistaniga suhelda,» sõnas ta. «Fakt on, et meie arengukoostöö vähemalt tänaste plaanide järele seal samm-sammult ikkagi kasvab.»
Eilset arutelu NATOs iseloomustas välisminister sõnadega «ühtpidi murelik, teisipidi optimistlik». «Need viimase nädalavahetuse rünnakud, mis olid Kabulis ja mujal – kõigi ekspertide hinnangul oli väga professionaalne see, kui kiiresti ja kuidas Afganistani julgeolekujõud neile suutsid reageerida,» rääkis Paet. «Iseküsimus oli muidugi see, et sellised asjad üldse juhtuda saavad.»