/nginx/o/2023/12/21/15794379t1h1ff8.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/11/28/16512513t1h5cf0.jpg)
Kuigi Raplamaa ilmatark Metsavana kuuleb iga aasta arvamusavaldusi, et tema ennustused on lihtsalt soe õhk, ei lase ta end sellest heidutada ning ütleb kindlameelselt, et jõuludel on lumi maas.
Metsavanana tuntud ilmatark Arvo Saidla sai nädala alguses kohalike jahimeeste käest kaks seapõrna, mis talle poole aasta ilma kohta ülevaatliku pildi annavad. Esimesed põrnad toodi Saidlale tegelikult juba oktoobris, ent tema sõnul on novembrikuiste organite põhjal eesootavast talvest veelgi kindlam rääkida.
«Miks ennustamiseks seapõrnad? Selle küsimiseks peaks esivanematele üles telegrammi saatma, miks seda enne jõule tehti. Sel ajal pidi seapõrn kõige paremini ilma näitama,» märkis Metsavana ja selgitas, et kuna talvel toimuvat saab ka suvega vastavusse panna, oskab ta juba öelda, millal on näiteks juunis rohkelt vihma või millal põudu oodata.
Seapõrnad – ühel 28 ja teisel 58 sentimeetrit pikkust – on kontuurilt üsna sarnased: algus on õhem ja peenem, mõnes kohas mõni kühmuke, ent lõpuots on mõlemal paks. Põrna kõrgemad ja madalamad kohad näitavad, millisel kuul on soojem, millisel külmem. Sooja kevadilma need aprillikuuks igatahes ei ennusta.
Metsavana on valgele liistule tõmmatud põrnade juurde teinud juurde ka märked, mida iga osa põrnast kujutab. Selle põhjal ütleb ta, et talv tuleb küll näiliselt talve moodi, kuid on ääretult heitlik. Tema sõnul on oodata palju tuuliseid päevi ning lumetuisku. Ülikülma talveilma seapõrn ei luba. «Igale maitsele ilma, aga muidu keskmine Eesti talv.»
Lumi jääb püsima
Detsembri alguse kohta ütles Metsavana, et mõnel päeval võib tulla lumelörtsi, seejärel võib ühel päeval olla soojakraade, teisel päeval miinust. Siiski sõltub tema sõnul kõik sellest, kust suunast tuul puhub. «Kui on loodetuul, hakkab see ilma keerutama, kui aga kirdesse ja itta, on teada, et tuleb külm.»
Detsembri alguse kohta ütles Metsavana, et mõnel päeval võib tulla lumelörtsi, seejärel võib ühel päeval olla soojakraade, teisel päeval miinust.
Et ilmaennustusi teeb Saidla ka kuufaaside, loomade ja lindude käitumise ning loodusmärkide järgi, tõi ta välja, et kui 1. detsembril kuufaas vahetub, peaks mööduma umbes poolteist nädalat, millest alates temperatuur tuntavamalt langema hakkab. «Kuskil 12. või 13. detsembril läheb külmemaks ja nii palju, et tuleb lumekirmet ka. Päris mustaks maa ei jää.»
Veel teab ta, et kui nädala-paari jooksul lumi maha sajab, see kohe ära ei sula. Nii võibki Metsavana kinnitusel jõulupühadel ja aasta lõpus rahuliku südamega valget lumevaipa oodata.
«Sellega on muidugi nii, et ühes kohas on rohkem lund, teises kohas praktiliselt null. Seda on raske ennustada. Aasta lõpus on tore rakette lasta, sest aasta lõpp on valge, see on minu prognoos,» avaldas ta.
Metsavana andis mõne sõnaga ülevaate ka sellest, mis ilmaga kuni aprillikuuni toimuda võiks.
/nginx/o/2024/11/28/16512514t1hb579.jpg)
Kui detsembri lõpus võib temperatuur tema sõnul pisut tõusta, siis jaanuaris on külmakraade rohkem, mõõdukaid sademeid ka, ent kuu lõpus ootab ees sula. Jaanuari ja veebruari vahepealne on praegu veel müsteerium: «Ilm on pehmem, aga kas tuleb lörts või vihm, ma ei tea!»
Metsavana nimetab seda 2. veebruari sündroomiks: «Vaatame, mis ilm siis teeb – kas vajutab gaasi põhja ja tuleb külma ja lund.» Igatahes on veebruari alguse kohta märgid, et millalgi hakkab temperatuur taas langema ja on oodata lumesadu. Lumi peaks seejuures maha jääma vähemalt märtsi keskpaigani. «Vaatame, mis maarjapäeval saab.»
«Ja aprillis võib ka veel mõni sutsakas tulla! Siis on külmad ööd ja talve viimane agoonia on enne jüripäeva ehk 23. aprillil.»
«Eks elu näitab ja olen öelnud küll, et kui 50 protsenti on tõde, siis olen ülirahul. Mida pluss ülespoole, seda veel rohkem,» sõnas Metsavana ja nentis, et eelmise aasta ennustused läksid küllaltki täppi.